Viimase rahvaloenduse andmetel iseloomustab Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes suur koduomanike osatähtsus. 78%-l Eesti leibkondadest on vähemalt üks leibkonnaliige eluruumi omanik.
Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8%, teatab Statistikaamet. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Tänavu II kvartalis tõusis töötuse määr 13,5%-ni, teatab Statistikaamet. Aasta varem oli töötuse määr 4%. Tööga hõivatute arv vähenes aastaga 64 000 võrra.
Kaupade eksport suurenes 2018. aasta aprillis võrreldes 2017. aasta aprilliga 16% ja import 13%, teatab Statistikaamet. Selle aasta aprilli kaubavahetuse kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.
Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes 2017. aasta jaanuariga 9% ja import vähenes 8%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.
Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 7,9 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 8,9 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta veebruariga võrreldes vähenes eksport 26% ja import 35%. Languse põhjustas oluline vähenemine masinate ja seadmete ning transpordivahendite kaubavahetuses.
Kaupade eksport ja import suurenesid 2018. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga mõlemad 11%, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (õlid, mootorikütus) ekspordi ja impordi suurenemine.
Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.