Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Tööelu kvaliteet

Valdkond
Töökultuur ja töö tähendus on ajas palju muutunud. Peale sissetuleku teenimise ja põhivajaduste rahuldamise oodatakse töökohalt üha enam ka enese arendamise ning teostamise võimalusi. Tööelu kvaliteet ühiskonna tasandil tähendab tervist säästvaid ja erioskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele inimestele, et tagada kõrge tööhõive ja tootlikkus. Tööandjad loodavad tööturult leida sobivate oskustega inimesi. Töötada soovitakse turvalisel, kindlal ja huvitaval ametikohal, mis võimaldab töö kõrvalt panustada ühiskondlikku tegevusse ja nautida täisväärtuslikku pereelu. Tööelu kvaliteedi

Suhtelises vaesuses elab viiendik eestimaalastest

Kuupäev 25.06.2009
Artikkel
Eesti elanikkonnast elas 2007. aastal 19,5% suhtelises vaesuses nagu ka eelnenud aastal, teatab Statistikaamet. Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus oli viiekordne, mis jättis Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse.

Tööjõu-uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta

Tööturu rakendus sai uued näitajad

Kuupäev 11.06.2024
Artikkel
Tööturu rakendus, mis annab selge ülevaate tööturu olukorrast ja muutustest, sai sel kevadel täiendatud uute näitajatega. Uuenenud rakendus annab võimaluse Eesti tööjõu-uuringu andmeid veelgi paindlikumalt analüüsida ja vaadata, milliseid muutused tööhõive, töötuse, mitteaktiivsuse ja haridusvaldkonna näitajates toimunud on.

Töötuse määr tõusis 7,1 protsendini

Kuupäev 14.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4%, tööhõive määr 65,4% ja töötuse määr 7,1%. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli

Kuidas hinnata tööturul toimuvat?

Kuupäev 08.12.2023
Artikkel
Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Ligi pooled vanavanematest käisid mullu tööl, mõned veel kooliski

Kuupäev 13.09.2020
Artikkel
Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27% rahvastikust on kellegi vanavanemad. Tänase vanavanemate päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis.