Otsingu tulemused

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Viimasel paaril aastal on Euroopa Liidus valitsenud tugev inflatsioon, mis tähendab, et kiire hinnatõus on mõjutanud nii tarbekaupu ja teenuseid kui ka seadmeid, ehitust, valitsussektorit jne.

Tööstusettevõtted tootsid mais 3% vähem Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta mais püsivhindades 3% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Töötlevas tööstuses vähenes tootmine neljandat kuud järjest ning ka mais oli suurimaks mõjutajaks toiduainete tootmine, mis kahanes 3,5%. Mais suurenes tootmine kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Kõige suurema töötleva tööstuse haru puidutöötlemise kasv rauges ja jäi võrreldes eelmise aasta maiga samale tasemele. Olulisematest tegevusaladest suurenes sarnaselt aprilliga metalltoodete tootmine 6% ning arvutite, elektroonika- ja

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul kasutab amet võimalusel alati juba olemasolevaid andmeid. „Näiteks põllumajandusmaa toitainete bilanss põhineb täielikult registriandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutame samuti registrite andmeid ja vajadusel ning võimalusel küsime neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde ,” selgitas Peterson. Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde ainult puuduolevad andmed. „Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,“ selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. HICP on kiirhinnang, mis juuli hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub. Juuli

Tööstusettevõtete tootmine vähenes juunis viiendat kuud järjest Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta juunis püsivhindades 4,6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 26,7%, kahanes aga energeetikas 12,6% ja töötlevas tööstuses 5,3%. Töötlevas tööstuses vähenes tootmine viiendat kuud järjest. Suurim töötleva tööstuse tegevusvaldkond puidutöötlemine kahanes 2%. Juunis vähenes taas ka toiduainete tootmine, mis kahanes 3,3%. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga kuuendat kuud järjest, kuid juunis

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. „Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu,“ lisas Veski. Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed

Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis 799 miljoni euro eest, millest hooneid 603 ja rajatisi 196 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et aasta alguse 5% mahu kasv kohalikul ehitusturul on paljulubav, kuna võrreldes viimase nelja aasta keskmisi, on maht igal aastal vähenenud. „Nüüdse suurenemise taga on hooneehitusmahu kasv, põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde suurenemise

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus aastases võrdluses viimased kolm kuud olnud väga väike – viimati tõusid hinnad nii vähe 2021. aasta kevadel. „Kuigi eluaseme ja transpordi hinnad on aastaga tõusnud, mõjutas indeksit vastupidiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski. Augustis avaldasid eluasemega seotud hindadele võrreldes 2025. aasta augustiga mõju prügiveo 53,6%, puitkütuse 10% ja elektri 3,7% hinnatõus. Transpordi kallinemise suurimad mõjutajad olid bensiini 7,9% ja diislikütuse 27,9% hinnatõus. „Toit ja

Augustis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+15,7), kus paranesid hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosile ja kaubavarude hetkeseisule. Samas suurenes nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb (juulis -7, augustis -18,3 protsendipunkti). Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +7,4 ja tööstuses +3,6. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-8,6). Sarnaselt eelmistele kuudele peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse