Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ehk 13,3% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.
Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.