Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.
Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Jane Leppmetsa sõnul suurenes märtsis sarnaselt aasta kahe esimese kuuga nii kaupade eksport kui ka import. „Kaupade väljavedu kasvas lausa kõigis kaubajaotistes. Ekspordi suurenemist mõjutas veelgi rohkem kasvanud reeksport, mis suurenes aastaga 27%. Seda eelkõige transpordivahendite taasväljaveo tõttu,“ selgitas Leppmets. Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis vähenes aastaga kolm protsendipunkti ning moodustas tänavu märtsis koguekspordist 65%. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 2024. aasta märtsiga võrreldes 12%. Märtsis oli
Piimatoodang moodustab veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Viimaste kvartalite andmed näitavad pidevat toodangu ja produktiivsuse suurenemist, kus keskmine toodang lehma kohta purustab rekordeid. Hoolimata positiivsetest arengutest piima tootmises on põllumeestele väljakutseks piima kokkuostu madal hind.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori ettevõtete tööviljakus lisandväärtuse alusel oli 2009. aastal kaks korda kõrgem kui kogu ettevõtluses keskmiselt, teatab Statistikaamet.
Statistikaamet tänab ettevõtteid, kes on jõudnud majandusaasta näitajate (EKOMARi) küsimustiku juba täita. EKOMARi küsimustik on loodud selleks, et saada ettevõtete finantsnäitajate kohta adekvaatseid andmeid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Nende andmete põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu, määratakse toetusi ettevõtlussektoritele ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5%, teatab Statistikaamet.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii