Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.
Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 9% vähem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Toodang suurenes vaid energeetikas 36%, aga vähenes töötlevas tööstuses 10% ja mäetööstuses 33%.
Täpsustatud andmetel elas 1. jaanuaril 2019 Eestis 1 324 820 inimest, mida on 5687 inimese võrra rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. 2018. aastal vähenes rahvaarv loomuliku iibe tõttu 1384 inimese võrra, kuid suurenes positiivsest rändesaldost tulenevalt 7071 inimese võrra.
Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 2% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes energeetikas 9% ja töötlevas tööstuses 2%, kuid vähenes mäetööstuses 26%.
Aastaks 2025 tekib kõigil Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidel võimalus minna väliskaubandusstatistika koostamisel üle SIMSTAT ile (ühtse turu statistika, ingl single market statistics ). See tähendab andmeesitajale halduskoormuse vähenemist, sest ELi liikmesriikide kohta statistika tegemiseks kogutakse andmeid ainult kauba lähetuse küsimustikuga. Kauba saabumise kohta saadakse andmed teiste liikmesriikide lähetusandmetest. SIMSTATile ülemineku tõttu uueneb Intrastati küsimustik 2022. aasta alguses. Mis alates 2022. aastast Intrastati küsimustikus muutub? Intrastati küsimustikus tehakse
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2018. aasta III kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 16% rohkem kui eelnenud aasta samas kvartalis, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.