Rahvaloenduse andmed näitavad, et hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Eesti keelt oskab 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%.
Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.
Aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse küsitluse käigus saavad inimesed muu hulgas anda hinnangu oma tervisele. Samas sõnastuses tervist puudutavad küsimused kõlasid rahvaloendusel ka kümme aastat tagasi, mistõttu pakuvad seekordsed tulemused ülevaatliku pildi sellest, milline on Eesti rahva tervis ja kuidas on see kümnendiga muutunud.
Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.
Novembri keskpaigas toimunud kohalike omavalitsuste ja statistikaameti ühisarutelu fookuses olid rahvaloenduse ja eri uuringuandmete kasutamise võimalused. Ühe suurema teemana andis statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila ülevaate eesootavast rahvaloendusest.
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.
Veel detsembrikuu lõpuni on Eesti inimestel võimalus panustada üleriiklikusse kultuuris osalemise uuringusse*. Kultuuriministeerium ja Statistikaamet uuringu eestvedajatena kutsuvad kõiki, kes uuringu kutse on saanud, selles kindlasti osalema. Kogutud andmed on riigile väga vajalikud, sest võimaldavad seada kultuuripoliitilisi eesmärke, disainida toetusmeetmeid või otsida võimalusi, kuidas parandada erinevate ühiskonnagruppide juurdepääsu kultuurile.
Statistikaameti andmetel said kõrgeimat keskmist brutotulu 2017. aastal Rae valla Peetri kandi elanikud ja väikseimat Türi valla Saueaugu kandi elanikud.
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2017. aastal esialgsetel andmetel 0,3% ja võlatase 9% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.