Rahvaloendus. 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt
Keelteoskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Keelteoskuse kohta esitatud küsimuste vastused on üldistatavad kogu rahvastikule alates 3. eluaastast (alla 3-aastaste kohta keelteoskuse infot ei kogutud). Inimene loetakse keelt oskavaks, kui tema keeleoskus võimaldab toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel. Rahvaloenduse andmed on kogutud 31.12.2021 seisuga ning ei kajasta seetõttu sõjapõgenike andmeid.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskab hinnanguliselt 76% eestimaalastest ehk 975 320 inimest mõnda võõrkeelt. 2011. aasta rahvaloendusel oli mõne võõrkeele oskajaid 69% (856 225) ning 2000. aastal 64% (851 639). Seega on võõrkeelte oskajate arv viimase kolme loenduse jooksul pidevalt kasvanud.
Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48%), iga kolmas kahte (35%). Võõrkeeleoskajatest 13% valdab kolme ning 3% vähemalt nelja võõrkeelt. Ühte ja kahte võõrkeelt oskavate inimeste suhteline arv on suurenenud (2011. aastal vastavalt 43% ja 34%), kolme ja nelja võõrkeelt oskavate inimeste osakaal aga mõnevõrra vähenenud (17% ja 5%).
Inglise keel on levinuim võõrkeel Eestis
Võõrkeelte esikolmik on viimasel kolmel loendusel jäänud samaks. „Siiski on toimunud üks märgatav muutus – kui eelmiste loenduste andmetel oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis nüüd on selleks inglise keel,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
Inglise keelt võõrkeelena oskab 48% rahvastikust. 2011. aastal oli see näitaja 40% ja 2000. aastal 26%. Järgneb vene keel, mida 2021. aasta loenduse andmetel valdab võõrkeelena 39% inimestest. Veel 2011. aastal oskas vene keelt võõrkeelena 44% ning 2000. aastal 43%. Kolmas levinuim võõrkeel Eestis kõigi kolme loenduse andmeil on eesti keel, mida oskab võõrkeelena 17% (223 950) siin elavatest inimestest. 2011. aastal oskas eesti keelt võõrkeelena 14% rahvastikust ning 2000. aastal 13%.
Kõige suurem võõrkeele rääkijate osakaal on Viimsis, kõige väiksem aga Sillamäe linnas
Võõrkeelteoskus on sooti üsna võrdne – 74% meestest ning 73% naistest räägib mõnda võõrkeelt. Küll aga on suured erinevused vanusegruppide vahel. Kõige rohkem on võõrkeelte oskajaid 15–29-aastaste seas, kus mõnda võõrkeelt valdab 90% inimestest. Kõige vähem on keelteoskajaid aga üle 65-aastaste seas (68%) ja arusaadavalt ka noorimas, 3–14-aastaste vanuserühmas (48%).
Suurima võõrkeelte rääkijate osakaaluga kohalik omavalitsus on Viimsi vald (87%), järgnevad Jõelähtme vald (85%) ning Rae ja Saue vald (mõlemad 84%). „Võrdluseks, Tallinnas räägib mõnda võõrkeelt 81% rahvastikust ning Tartu linnas 82%. Keskmisest väiksema võõrkeelte oskajate osakaaluga on Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused. Näiteks Narva ja Sillamäe, kus mõnda võõrkeelt räägib vastavalt 36% ja 32% sealsest rahvastikust,“ rääkis Osila.
Eesti keelt võõrkeelena oskavad kõige sagedamini soomlased
Eesti rahvusest inimestest oskab mõnda võõrkeelt 78%. Kui võrrelda eestlasi teiste Eestis elavate rahvustega, jäävad eestlased silma suure inglise keele oskajate osakaaluga (54%). Järgnevad siinsed lätlased, kellest inglise keelt oskab 44%, soomlased (39%), venelased (29%), ukrainlased (28%) ja valgevenelased (19%).
Vene keelt võõrkeelena räägitakse enim lätlaste hulgas – 53%. Eestlased jäävad vene keele oskuse poolest lätlastele alla 2 protsendipunkti (PP) võrra (51%). Lisaks räägib vene keelt võõrkeelena 44% ukrainlastest ning 39% soomlastest.
Ainult emakeelt räägivad rahvuste lõikes enim venelased. „Eestis elavatest venelastest 40% ei oska ühtki teist keelt. Eestlaste puhul on sama suhtarv 19%,“ märkis Osila.
Eesti keelt võõrkeelena räägivad kõige sagedamini siin elavad soomlased, kelle hulgas eesti keele oskajaid on 56%. Venelaste puhul on sama osakaal 50%, lätlaste, ukrainlaste ja valgevenelaste puhul jääb eesti keele oskajate osakaal 40–45% vahemikku.
Eesti keelt oskab 84% rahvastikust
Kui vaadelda Eesti rahvastiku keeleoskust, olenemata sellest, kas keelt räägitakse ema- või võõrkeelena, selgub, et eesti keelt räägib või sellest saab aru 84% siinsest elanikkonnast. Seda on 2 PP võrra rohkem kui 2011. aastal.
Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust. Levikult järgmine on vene keel, mida räägib emakeelena 29% ja võõrkeelena 38% (kokku 67%). „Keeleoskust erinevates vanusegruppides vaadeldes joonistuvad välja põlvkondadevahelised erinevused. Vanemate inimeste seas on vene keele rääkijaid rohkem kui eesti keele rääkijaid. Samuti oskavad vanemad inimesed rohkem soome keelt, samas kui nooremate hulgas on vene ja soome keel asendunud inglise keelega,“ selgitas Osila.
Keelteoskuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Uuringu eesmärk oli leida hinnangud küsitud küsimuste kohta. Täpsem kirjeldus küsitluse kohta on leitav metoodika dokumendis.
Rahvaloenduse käigus saadud infot keelteoskust puudutavate leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee. Andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Rohkem infot:
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee