ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Valdkond
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud. Rahvastiku põhinäitajad on järgmised: rahvaarv aastavahetusel; loomulik iive ja rändesaldo; erinevad kordajad
Töötute arv langes kvartaliga 1500 inimese võrra
Kuupäev 17.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 70,7%, tööhõive määr 65,7% ning töötuse määr 7,1%.
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.
Statistikatöö
Kas teadsid, millise Eesti väikelinna nime kannab kõige rohkem inimesi?
Kuupäev 23.12.2020
Artikkel
Eestis on 47 linna, kuid mitu neist suudad sa koheselt nimetada? Lihtne ülesanne see arusaadavalt ei ole, sest ilmselt ei ole paljud kõiki neid isegi külastanud. Teeme väljakutse aga veelgi põnevamaks: Eestis on koguni 17 linna, mille nimi on vähemalt viie naise või mehe perekonnanimi. Mitu neist suudad sa nüüd täppi panna?
Kõrgem kraad, kõrgem palk? Uuring kinnitab, et iga viies inimene saab pärast kooli lõpetamist kõrgema palga või uue ameti
Kuupäev 02.10.2023
Artikkel
Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.
Rahvaloendus. Murdekeeli räägib rohkem inimesi kui eelmisel loendusel
Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti (PP) võrra rohkem kui eelmisel loendusel. Kõige rohkem on murdekeele oskajate osakaal suurenenud Hiiu ja Saare maakonnas, vähenenud pole see aga üheski maakonnas. 10% murdekeele valdajaist oskab rohkem kui ühte murdekeelt.
Andmed paljastavad. Suur ülevaade Eesti inimeste tervislikust ajakasutusest
Kuupäev 17.01.2023
Artikkel
Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.
Töötuse langustrend on pidurdunud, üha enam inimesi töötab osaajaga
Kuupäev 15.05.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 5,3%, tööhõive määr 69,4% ja tööjõus osalemise määr 73,3%.