Andmed paljastavad. Suur ülevaade Eesti inimeste tervislikust ajakasutusest

Kes ei teaks, et vähene ja kehv ööuni muudab meid uniseks ja närviliseks, väsitab ja halvendab elukvaliteeti, põhjustab energiapuudust, keskendumisraskusi ning võib kaela tuua hulga tervisehädasid, näiteks soodustada südamehaigusi ja depressiooni teket, ülesöömist ja kaalutõusu.

Unevajadus on inimestel erinev ja sõltub ka vanusest. Uneeksperdid soovitavad täiskasvanutele 7–9 tunni pikkust und, teismelistele 8–10 ja koolilastele 9–11 ning väikelastele veelgi pikemat. Eakate unevajadus on kõige väiksem – 7–8 tundi. Kas Eesti inimesed magavad vajalikud unetunnid täis?

Pühapäeviti on uni magusaim

Viimase ajakasutuse uuringu tulemustest selgub, et keskmiselt on Eesti inimestel magamisega üsna hästi ning terviseks ja iluks vajalikud tunnid tulevad täis nii naistel kui ka meestel. Keskmiselt magavad Eesti inimesed umbes 8 tundi ja 50 minutit ööpäevas. Tõe huvides olgu öeldud, et uuringus on selle aja sisse arvestatud ka aeg, mis kulus uinumisele ja voodist tõusmisele ning päevased uinakud.

Ka eri vanuserühmades klappisid soovituslikud unetunnid reaalsusega – 10–14-aastased magavad keskmiselt 10 tundi, 15­­–24-aastased keskmiselt veidi üle 9 tunni, 25–64-aasta vanustel jääb uneaeg 8 ja poole tunni ümber, eakatel ehk 65+ vanustel pisut üle 9 tunni.

Et saavutada head unerütmi ja end hästi välja puhata, soovitavad uneeksperdid minna magama ja tõusta üles iga päev ühel ja samal ajal. Uuringu tulemused aga näitavad, et nädalavahetustel eelistavad inimesed siiski pikemalt voodis aega veeta kui argipäevadel ning näiteks pühapäeviti magatakse keskmiselt 1 tund ja 10 minutit kauem kui tavapärastel tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani

Veel selgus uuringust, et töötud inimesed magavad ööpäevas keskmiselt pool tundi kauem kui need, kes tööl käivad. Märkimisväärne on ka unetundide seos inimese tervisega. Inimesed, kes pidasid oma tervist halvaks või väga halvaks, magasid keskmiselt tund aega kauem kui need, kelle tervis oli hea või väga hea.

Vanuse kasvades süüakse kauem

„Mida sa kugistad, söö rahulikult!“ Seda ütlesid ühest suust nii lapsevanemad kui ka vanavanemad. Kiiruga söömine suurendab ülekilode riski, sest nii on oht ahmida rohkem kaloreid kui vaja ning ajju ei jõua õigel ajal signaal, mis ütleks: „Aitäh, kõht on täis!“

Uuring näitab, et lapsevanemate manitsused võivad olla vilja kandnud või siis on toidu ja maitseelamuste nautimist varasemaga võrreldes rohkem väärtustama hakatud, sest igatahes on söömisele ja joomisele kuluv aeg 20 aastaga 10 minuti võrra pikenenud. Kui 2000. aasgtal kulus päevas söömisele keskmiselt 1 tund ja 14 minutit, siis nüüd 1 tund ja 24 minutit. Seejuures naised on 4 minuti võrra kiiremad sööjad kui mehed.  

Uuringust selgub samuti, et nädalavahetuseti võtavad inimesed söömiseks veidi rohkem aega kui nädala sees – keskmiselt on söömisele kuluv aeg siis 5 minutit pikem. Söömisele kuluv aeg kasvab vanusega – kui vanuses 10–25 saavad inimesed söönuks keskmiselt 71 minutiga päevas, siis vanuses 65+ võetakse sellele keskmiselt poolteist tundi päevas ehk noorte ja eakate kulutatud aja vahe söömisele on 20 minutit. Erisusi võib märgata töötavate ja mittetöötavate inimeste söömisele kulutatud ajas – töötud söövad 11 minutit kauem kui tööinimesed.

Paistab, et ka tervis sunnib tihtipeale tegema korrektiive oma igapäevaharjumustes – inimestel, kes hindavad oma tervist halvaks, kulub päevas söömisele ja joomisele keskmiselt 17 minutit kauem aega kui neil, kel tervis hea.

Naised teevad kaks korda rohkem trenni

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab sportida täiskasvanutel vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega, lapsed vanuses 5–17 võiksid mõõduka koormusega liikuda ja treenida minimaalselt tund aega iga päev. Kui hästi Eesti inimesed seda soovitust järgivad?

Ajakasutuse uuringust väärib kindlasti esile tõstmist fakt, et kahe aastakümne jooksul on Eesti inimesed muutunud palju sportlikumaks. Näiteks Eesti naised pühendavad trennitegemisele nüüd kaks korda rohkem aega kui aastal 2000, nende treeningute aeg on pikenenud 20 minutilt 40 minutini päevas. Ka meeste treeningute keskmine maht on naiste omaga üsna sarnane – 39 minutit päevas. Mõnevõrra rohkem tehakse trenni nädalavahetusel kui argipäevadel.

 

Täpsemalt eri vanuserühmade ajakasutusse kaevudes selgub, et kõige suuremad trennihundid on  10–14-aastased koolilapsed, kes spordivad keskmiselt päevas 61 minutit. Noorte ehk 15–24-aastaste hulgas trenniaeg mõnevõrra kahaneb, jäädes päevas 49 minuti juurde. Kõige vähem pühendavad trennitegemisele oma aega 45­–64-aastased, kuid vanuse kasvades tähtsustuvad kehalised harjutused taas ning seda eriti naiste hulgas. Keskmiselt teevad naised vanuses 65+ päevas 47 minutit trenni. Võrdluseks olgu toodud, et samas vanuses mehed spordivad päevas 35 minutit.  

Ka sportimises näeb sarnast tendentsi nagu teistes käsitletud teemades – kehva tervise inimesed pühendavad tervise heaks mõnevõrra rohkem aega kui need, kel tervis korras. Keskmiselt teevad halva või väga halva tervisega inimesed päevas 6 minutit kauem trenni kui väga hea või hea tervisega inimesed.

Metoodikast

Artiklis toodud statistika pärineb aastatel 2019–2021 toimunud ajakasutuse uuringu andmetest. Ajakasutuse uuringut korraldatakse iga kümne aasta tagant.

Analüüsis on kasutatud Eesti ajakasutuse uuringu andmeid aastatest 1999–2000, 2009–2010, 2019–2021. Vaadeldud on vaid põhitegevustele kulutatud aega ehk neid tegevusi, mida inimesed on pidanud mitme samaaegse toimingu hulgast endale olulisemaks. Tegevustele kulutatud koguaeg on 24 tundi.

Uuringusse on kaasatud erinevad inimrühmad – eri vanuse (alates kümneaastastest), sotsiaalmajandusliku seisundi, leibkonnatüübi ja haridusega inimesed. Päeva keskmine ajakasutus on arvutatud terve aasta kohta, kaasa on arvatud nii töö- kui ka puhkepäevad. Tegevustele kulutatud aeg hõlmab kõiki uuringus osalenud inimesi, hoolimata sellest, kas nad nendes tegevustes osalesid või mitte. Keskmine ajakasutuse hinnang on seega kombinatsioon tegevusele kulutatud ajast ja sellega tegelenud inimeste osatähtsusest.

Fotod: Shutterstock