Statistikatöö
Otsingu tulemused
Statistikatöö
Kolmandik töötajatest teeb sageli tööd ka õhtuti, öösiti või nädalavahetusel
Kuupäev 08.06.2012
Artikkel
Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.
Vanemahüvitist saanud meeste osakaal suurenes
Kuupäev 29.06.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal 34 570 vanemahüvitise saajast veidi enam kui viiendik mehed. Ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitise suurus oli naistel 1170 eurot ning meestel 1638 eurot. Vanemahüvitise lõhe oli läbi aastate madalaim.
Artikkel
Statistikaamet arendas edasi üle aasta tagasi valminud palgarakendust koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja sotsiaalkindlustusametiga. Selle tulemusena lisandusid rakendusse uued ametirühmad, naiste ja meeste kuupalkade võrdlus ning palga- ja pensioniprognoosid.
Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik majandus ja tööhõive“ keskendub majanduskasvu tagamisele nii, et see oleks kestlik ja keskkonda hoidev ning sellega ei kaasneks ressursside liigne, jätkusuutmatu kasutamine. Jätkusuutlik majanduskasv aitab inimestel pääseda vaesusest ja leida ka töine rakendus. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist ja tehnoloogia uuendamist ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. Samuti eeldatakse, et valitsused toetavad inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust
ESMS metaandmed
Põhilised rahvastikutrendid 2010
Kuupäev 29.07.2011
Artikkel
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive
Statistikatöö
Vaesuse arengud Eestis
Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle