Valdkond
Otsingu tulemused
Eesti inimesed on interneti kasutuse poolest langenud Euroopa keskmike sekka
Kuupäev 23.04.2021
Artikkel
Eelmisel aastal omas 90% Eesti leibkondadest kodust internetiühendust. Veel 2015. aastal olime mõni protsent madalama tulemusega Euroopa riikide seas esikümnes. Nüüdseks on Eesti aga oma positsiooni kaotanud ja me jagame koos Läti, Malta, Austria, Poola ning Sloveeniaga Euroopa riikide pingereas 16. kohta.
E-kaubanduse seaduspära: naised tellivad sagedamini, mehed kulutavad rohkem
Kuupäev 08.10.2020
Artikkel
Viimasel kolmel kuul kasutas e-kaubandust 545 000 inimest, mis on neli korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Naised tellivad reeglina väiksemate summade eest, aga sagedamini, mehed jällegi harvem, aga korraga suurema summa eest. Vastupidiselt levinud arvamusele on kõige aktiivsemad e-kaubanduse kasutajad kõrgharidusega.
Infotehnoloogia kui igapäevaelu asendamatu osa
Kuupäev 24.07.2017
Artikkel
Tänapäeval pole enam üllatav, et IT-seadmete kasutamine on Eestis kujunenud igapäevaelu asendamatuks osaks nii isiku kui ka ettevõtte tasandil. Internet on kättesaadav nii kodus, tööl kui ka liikvel olles. 2016. aastal kasutas Eesti ettevõtetest iga päev arvuteid 96% ja internetti 95%. Valdavalt kasutati interneti püsiühendust, mille allalaadimiskiirus on pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli levinuim püsiühenduse kiirus vahemikus 10–30 Mbit/s. Paralleelselt püsiühendusega on kiirelt suurenenud mobiilse interneti kasutamine. 2016. aastal kasutas 74% ettevõtteist töö eesmärgil mobiilset
Artikkel
16. oktoobril asub Statistikaameti peadirektori asetäitjana infotehnoloogia alal tööle Andres Kukke.
Valdkond
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Kuupäev 16.09.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba
Milliseid nutividinaid Eesti inimesed oma kodudes kasutavad?
Kuupäev 02.10.2024
Artikkel
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et Eesti inimeste seas on kõige levinum seade nutiteler, mida kasutab 57% interneti kasutajatest. „Populaarsuselt teisel kohal on nutikellad, juhtmevabad kõrvaklapid ja GPS-seadmed, mida kasutab üle poolte (53%) vastanutest. Levinud on ka internetiga ühendatud muusikakeskused ja nutikõlarid (28%),” ütles analüütik. Nutikülmik ja robottolmuimeja Internetiga ühendatud kodumasinaid ning häälkäsklustega juhitavad abilised nagu näiteks Alexa või Siri koguvad samuti populaarsust. Nii on nende kasutamine viimase nelja aasta jooksul tõusnud lausa 35%
Kui innovaatilised on Eesti ettevõtted?
Kuupäev 14.05.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda