Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii
2009. aasta I kvartalis oli 63%-l leibkondadest kodus Interneti-ühendus, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see näitaja viis protsendipunkti kasvanud, teatab Statistikaamet. 10 ja enama hõivatuga ettevõtetes oli Interneti-ühendus sarnaselt viimasele kolmele aastale peagu kõigil.
Statistikaamet esitleb täna, 29. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2011“, mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.
Statistikaameti andmetel kasvas 2021. aastal võrreldes aasta varasemaga enim eraisikute interneti kasutamine e-kursustel osalemiseks. E-kaubanduse populaarsus suurenes jätkuvalt ja oma ostud tegid 16–74-aastastest elanikest internetis 62%. Ettevõtete seas on aina populaarsemaks muutunud ressursi- ja kliendihaldustarkvarad ning katsetatakse ka tehisintellekti.
Miks muutus alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis korraga nii väljakannatamatuks, et alkoholi ostmine Lätist kujunes väga populaarseks? Kuidas saaks sellist ostukäitumist muuta ja kuidas peaks majanduspoliitika olema kujundatud, et sarnaseid olukordi vältida?
Statistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.