Suhteuuring: turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool seda
Erinevat liiki vägivalda kogenud naiste/meeste osakaal, vägivalla juhtumitest teavitamine, teadlikkus tugiteenustest. | |
Riikide ja territooriumide klassifikaator 3N 2021 | |
Ei ole rakendatav | |
Soopõhine vägivald – vägivald, mis on suunatud isiku vastu tema soo (sh soolise enesemääratluse/eneseväljenduse) tõttu, või vägivald, mis mõjutab konkreetsest soost isikuid ebaproportsionaalselt Koduvägivald – igasugune füüsiline, seksuaalne, vaimne ja majanduslik vägivald, mis leiab aset perekonnas või koduseinte vahel, sealhulgas partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud ohvriga samas elukohas. Lisaks partneritele ja pereliikmetele võivad koduvägivalda toime panna muud isikud, kes elavad või elasid vägivallajuhtumi toimumise ajal ohvriga samas leibkonnas (ei pea olema pereliikmed). Soopõhise vägivalla uuring ja selle küsimustikus esitatavad sõelküsimused puudutavad käitumisviise ja tegusid, mis tekitasid vastajas ebamugavust ning võisid: - esineda ühel korral või rohkem kui ühel korral; - väljenduda üksiku teona või ühena mitmest teost ühe vägivallajuhtumi käigus; - olla vastaja suhtes toime pandud ühe isiku või erinevate isikute poolt kas samal korral või erinevatel kordadel. Juhtum tähendab uuringus ühte vägivallaolukorda, mille käigus võis vastaja suhtes toimuda üks või mitu erinevat tegu. Näiteks, kui isikut rünnati tänaval, on võimalik, et ta vägistati ja teda löödi (üks juhtum, mitu tegu). Korduv vägivald (mitu juhtumit) on sama(de) isiku(te) korduvalt toime pandud samalaadsed vägivallajuhtumid; kui sama(d) käitumisviis(id) sai(d) isikule osaks samades olukordades ja tõenäoliselt sama(de) isiku(te) poolt rohkem kui ühel korral. Näiteks: naist peksis tema partner mitu korda kuus enam kui kolme aasta jooksul. Lähedane inimene on mõeldud kõige laiemas tähenduses (nt. sõber, sugulane jne), kuid arvesse lähevad ainult isikud, kes ei kuulu vastaja leibkonda. Pereliikmed on veresugulased ehk vanemad ja lapsed ning teised lähisugulased, kes võivad elada nii vastajaga koos kui ka temast eraldi; samuti teised leibkonnaliikmed ja abielu või lapsendamise kaudu seotud sugulased: isa/ema/lapsed, õed-vennad, vanavanemad, tädid, onud, tädi/onu lapsed, õdede-vendade lapsed, hõimlased jne. Sõbrad on need, kellega vastajale meeldib koos aega veeta ja kellele ta räägib isiklikke asju. Vägivalla liigid: Kiusav jälitamine on Istanbuli konventsiooni kohaselt „teise isiku vastu suunatud tahtlik tegu, mille puhul teist isikut korduvalt ähvardatakse ning mis paneb teise isiku oma turvalisuse pärast muret tundma“. Ähvardamine – teise isiku tahtlik hirmutamine sõnadega, nii et tal tekib hirm saada viga, vaimselt kannatada või majanduslikku kahju Seksuaalne ahistamine töökohal – sugulise iseloomuga verbaalne, mitteverbaalne või füüsiline soovimatu käitumine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on isiku väärikuse riivamine, eriti hirmutava, vaenuliku, heidutava, alandava või ründava õhustiku tekitamine Vaimne vägivald on Istanbuli konventsiooni järgi inimese „psüühilist terviklikkust tõsiselt kahjustav tahtlik tegu, mis pannakse toime sundi või ähvardusi kasutades“. Seda tüüpi vägivald hõlmab erinevaid käitumisviise, mis liigituvad emotsionaalseks väärkohtlemiseks ja kontrollivaks käitumiseks, ning selle alla on lisatud ka majanduslik vägivald, mis võib vaimse vägivallaga seotud olla. Füüsiline vägivald – kehalise vigastuse tekitamine otsese ja õigusvastase füüsilise jõu rakendamisega. EU-GBV uuringus mõistetakse füüsilise vägivalla teona täiendavalt vägivaldset käitumist, millega tekitatakse nii vigastusi kui ka hirmu Seksuaalvägivald on: - sugulise iseloomuga teona mingi kehaosa või eseme viimine teise isiku tuppe, pärakusse või suhu ilma teise isiku nõusolekuta; - muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine teise isiku suhtes ilma tema nõusolekuta; - teise inimese sundimine sugulise iseloomuga tegudele kolmanda isikuga ilma tema nõusolekuta. Teisisõnu on seksuaalvägivald igasugune sugulise iseloomuga soovimatu või isikut kahjustav käitumine tema tahte vastaselt, sealhulgas vägistamine, vägistamiskatse ja muud sugulise iseloomuga teod (nt intiimkehaosade puudutamine ilma nõusolekuta, sugulise iseloomuga soovimatuteks tegudeks sundimine jõu või ähvardamise abil, sugulise iseloomuga alandavad või alavääristavad teod jne). Vägistamine – inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine, muu hulgas kasutades füüsilist vägivalda või kasutades ära ohvri seisundit, milles ta ei olnud võimeline keelduma või allus hirmu tõttu Praeguse või endise partneriga seotud vägivald – praeguse või endise partneri toime pandud vaimne (sh majanduslik) vägivald, ähvardamine, füüsiline vägivald või seksuaalvägivald sõltumata ohvri vanusest (viimase) vägivallajuhtumi toimumise ajal Suhteväline vägivald – mõne teise mehe või naise (mitte praeguse ega endise partneri) toime pandud ähvardamine, füüsiline vägivald või seksuaalvägivald, mille toimumise ajal oli ohver 15-aastane või vanem Lapsepõlves kogetud vägivald – vanemate toime pandud füüsiline vägivald, ükskõik kelle toime pandud seksuaalvägivald ja vanematevahelise vägivalla pealtnägemine enne 15-aastaseks saamist. Vanemad on isikud, kes vastajat kasvatasid. „Ema“ võib tähendada nii bioloogilist ema kui ka võõrasema, kasuema või vanaema. Sama kehtib võõrasisa, kasuisa või vanaisa kohta, kes võib olla „isa“, kui vastaja ei kasvanud bioloogilise isaga. Vägivallatsejad: Partnerid (praegused ja endised) – isikud, kes on praegu või on olnud abielus, registreeritud kooselus või vabaabielus; isikud, kes on vabas suhtes või käivad kohtingutel; isikud, kelle abielu on lahutatud või tühistatud; või isikud, kes on ametlikult või mitteametlikult kokku leppinud sõlmida abielu (kihlunud) või kooselu Praegune partner – partner, kellega vastaja on seaduslikus abielus ja kellega vastajal on praegu paarisuhe. See võib olla ka isik, kellega vastaja on vabaabielus ja koos elab, kuid kellega pole seaduslikus abielus ega registreeritud kooselus; või isik, kes ei ole vastajaga vabaabielus ega ela temaga koos, kuid kellega vastajal on paarisuhe Meessoost/naissoost endine partner on iga partner, kellega vastaja enam suhtes ei ole, kuid kellega tal on varasemalt olnud paarisuhe. Meessoost/naissoost sugulane võib olla veresugulane ehk vanem, laps ja muu veresugulane, kes võib elada nii vastajaga koos kui eraldi; samuti muu leibkonnaliige või abielu või lapsendamise kaudu seotud sugulane (nt õed-vennad, vanavanemad, tädid, onud, tädi/onu lapsed, õdede-vendade lapsed, hõimlased jne). Meessoost/naissoost sõpra/perekonnasõpra/koolikaaslast/kolleegi tuleb mõista kõige laiemas tähenduses. Näiteks sõbrad on inimesed, kellega vastajale meeldib koos aega veeta ja kellele ta räägib isiklikke asju. Kolleeg, töökaaslane on keegi, kes töötab samas asutuses, tavaliselt sarnasel ametikohal või samal astmel. Meessoost/naissoost juhendaja/ülemus/professor/õpetaja on mõeldud kõige laiemas tähenduses ehk juhtivas ametis isik, kellele töötaja allub või kes tööd juhib. Meessoost/naissoost isik, kellel on võim – isik, kellel on ühiskonnas eelispositsioon (autoriteet või võim) ja seeläbi teise isiku üle mõjuvõim, mida on võimalik ära kasutada. Näiteks politseiametnik, preester, arst, jne. Meessoost/naissoost muu tuttav isik hõlmab kõiki ülejäänud vastajale tuttavaid isikuid, keda pole nimetatud teistes tüüpides, st naaber, klient, lapse koolikaaslase vanem jne. Ka seda mõistet tuleb tõlgendada kõige laiemas tähenduses. Meessoost/naissoost võõras isik – vastajale täiesti tundmatu isik. Vastaja teab antud isiku sugu (erinevalt tüübist „Muu, ei tea, kas mees või naine“). Meessoost/naissoost muu isik on avatud vastusega variant, kus vastaja saab soovi korral täpsustada, kes see „(meessoost/naissoost) muu isik“ on. See variant valitakse, kui vastaja ei leia pakutud valikute seast sobivat vägivallatseja tüüpi. Muu, ei tea, kas mees või naine võib olla näiteks tundmatu Facebooki vms sotsiaalmeedia kasutaja, kes avaldas vastaja kohta piinlikkust tekitavat teavet või ähvardas vastajat sotsiaalmeedias. Kuigi seda vägivallatsejat võiks nimetada ka „võõraks isikuks“, ei saa teda ilma sugu teadmata määratleda kui „võõras meessoost isik“ või „võõras naissoost isik“. | |
Isik | |
Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad, v.a institutsioonides (lastekodudes, hooldekodudes, kloostrites jms) viibivad elanikud vanuses 18–74 aastat. FREIM | |
Kogu Eesti | |
2023 | |
Baasperiood suhteuuringu tulemustes on aasta 2022 |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. | |
Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit. |
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu). | |
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. |
Uudistega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised. | |
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Õigus ja turvalisus/ Õigus ja turvalisus“ tabelites. | |
Andmestik on kättesaadav üksikandmetena, tellides ligipääsu Statistikaameti teadlastebaasile. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord | |
Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest. | |
Peamised GBV uuringu tulemuste kasutajad Eestis on: - Sotsiaalministeerium - Justiitsministeerium - ohvrite ja vägivallatsejatega töötavad organisatsioonid ja mittetulundusühingud - teadlased erinevatest teadusasutustest | |
Istanbuli konventsiooni Artikkel 11 – Andmekogumine ja uurimused 1. Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad konventsiooniosalised: a. koguma korrapäraste ajavahemike tagant liigitatud statistilisi andmeid kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormidega seotud juhtumite kohta; b. toetama käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide uurimusi, et selgitada välja vägivalla algpõhjused ja tagajärjed, vägivallajuhtumid ning süüdimõistmiste osakaal, samuti konventsiooni elluviimiseks rakendatavate meetmete tõhusus. 2. Konventsiooniosalised püüavad korrapäraste ajavahemike tagant viia läbi elanikkonna küsitlusi, et hinnata kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vägivalla vormide esinemissagedust ja arengusuundumusi. 3. Konventsiooniosalised varustavad artiklis 66 viidatud ekspertgruppi käesoleva artikli kohaselt kogutud informatsiooniga, et ergutada rahvusvahelist koostööd ning võimaldada rahvusvahelisi võrdlusuuringuid. 4. Konventsiooniosalised tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kogutud informatsioon oleks avalikkusele kättesaadav. Suhteuuring täidab kõiki Istanbuli konventsiooni artikli 11 nõudeid. |
Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse. | |
Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning hinnangute valikuvead avaldatakse statistika andmebaasis. | |
Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), vastajatest, küsitlejast ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaamet püüdnud neid vähendada nii palju kui võimalik. Näiteks on küsimuste sõnastusi ning tõlkeid testitud kognitiivsete intervjuude abil. Ankeedi ülesehitust on testitud pilootuuringu käigus nii Eestis kui ka mitmes teises Euroopa riigis. Küsitlejatele on tehtud põhjalik koolitus, et nende mõju vastamisele oleks minimaalne. Andmekogumisviisist tulenevat viga aitab vähendada see, et andmeid kogutakse kolmel viisil: silmast silma intervjuu, telefoniintervjuu, veebis isetäidetav ankeet. Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene laekunud andmete kontroll ning viimaks andmepuhastus. |
Samal ajal Eestiga teeb suhteuuringu andmekorjet 19 Euroopa Liidu liikmesriiki. Kuna kõik riigid kasutavad unifitseeritud küsimustikku ning uuringu metoodikat, siis suhteuuringu andmeid võib riigiti omavahel võrrelda. Kuna kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei tee suhteuuringu andmekorjet, on kaks rahvusvaheliselt inimõiguste ja naistevastase vägivalla ennetamisega tegelevat organisatsiooni, FRA ja EIGE, otsustanud ülejäänud riikides aastatel 2023–2024 andmekorjet ise teha. Eesmärk on saada võrreldavaid andmeid kogu Euroopa Liidu kohta. | |
Ajaline võrdlus suhteuuringus puudub, kuna see on esimene uuringulaine, mis on teostatud praeguse metoodika alusel. | |
Uuringust saadud näitajaid ei ole võimalik võrrelda teistest allikatest pärit samalaadsete näitajatega, kuna vägivallajuhtumite alaraporteeritus on tõestatud varasemate uuringute käigus. | |
Statistikatöö raames avaldatud andmed on omavahel sidusad |
UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Uuritavasse üldkogumisse kuuluvad kõik alaliselt Eestis elavad inimesed vanuses 18 kuni 74 aastat. Valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastiku statistilisest registrist, eelnevalt sorteerides inimesed kihtidesse soo ja vanuse järgi. Leibkonnast võib valimis olla ainult üks inimene. Uuringu koguvalim on 16 700 inimest. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Isikute kõrgeima omandatud haridustaseme kohta saadi andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS). LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata | |
Suhteuuringu lainete sagedust ei ole rahvusvahelisel tasemel otsustatud. | |
Andmete kogumise meetod on silmast silma intervjuu (CAPI), telefoniintervjuu (CATI) või veebiintervjuu (CAWI). Viimast täidavad vastajad iseseisvalt, silmast silma ja telefoniintervjuud viivad läbi asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti küsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis täitmiseks. | |
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. | |
Ei korrigeerita |