Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli

Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk on jätkuvalt levinuim

Kuupäev 02.11.2022
Artikkel
Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.

Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel

Kuupäev 02.09.2024
Artikkel
„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.

Rahvaarvu kasvamist mõjutas välisränne

Kuupäev 04.05.2016
Artikkel
Täpsustatud andmetel elas 2016. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 944 inimest, mida on 2673 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1336 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 2410 inimese võrra. Rahvaarvu kasvu mõjutas ka muudatus arvutamise metoodikas, mille tagajärjel lisandus rahvastikku 1599 inimest.

1881., 1897., 1922., 1934., 1959., 1970., 1979., 1989. aasta rahvaloenduse põhiandmed

Sisuleht
Rahvastik maakondades ja linnades, 1881 Rahvastik maakondades ja linnades, 1897 Rahvastik maakondades ja linnades, 1922 Rahvastik maakondades ja linnades, 1934 Rahvastik rajoonides ja linnades, 1959 Rahvastik rajoonides ja linnades, 1970 Rahvastik rajoonides ja linnades, 1979 Rahvastik rajoonides ja linnades, 1989 Rahvastik, 1881, 1897, 1922, 1934, 1959, 1970, 1989 (linnarahvastik, %)

Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?

Kuupäev 17.10.2024
Artikkel
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.