Ajateenija Ajutise kohaloleku kestus Ajutise äraoleku kestus Ajutiselt kohalolev rahvastik Ajutiselt äraolev rahvastik Ametiala Eestis ajutiselt viibiv rahvastik Elatusallikas Elukoht Eluruum Eluruumi asustatus Eluruumi kasutamise alus Eluruumi omanik Eluruumi pind Emakeel Faktiline rahvastik Haridus Hoone Hoone ehitusaeg Hoone liik Institutsioonleibkonna ajutine liige Institutsioonleibkonna alaline liige Isiku staatus leibkonnas Kodakondsus Laps leibkonnas Lapse vanem Leibkond Leibkonna koosseis Leibkonna liik Leibkonna suurus Linnade rahvastik Loendusmoment Majanduslikult aktiivne rahvastik
Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%.
Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.
Kaupade eksport vähenes juulis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 2% ja import suurenes 5%, teatab statistikaamet. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66%.
„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.
ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-530-4 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 280 lk Ilmus: 29.11.2013 Eesti piirkondlikku arengut käsitlev analüütiline kogumik annab ülevaate rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutustest peamiselt maakondade ja kohalike omavalitsusüksuste tasandil. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist ja antakse üksikasjalik ülevaade mõnest Eesti piirkonnast. Analüüse ilmestavad rohked joonised ja teemakaardid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste näitajate määratlused koos metoodiliste selgitustega
Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.
Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.