Kaubavahetus sai möödunud aastal hoobi, aga taastus kiirelt
Möödunud aasta paiskas koroonaviiruse tõttu segi meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse ja senised trendid majanduses. Väliskaubandus on riigi majanduse käekäigu hindamiseks üks olulisi komponente. Heitsime pilgu eelmisesse aastasse, et teada saada, mis kaupade ekspordis ja impordis muutus ning milline mõju oli viirusel väliskaubandusele.
Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 14,3 miljardi ja imporditi siia 15,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2019. aastaga võrreldes jooksevhindades 1% ja import 6%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 846 miljonit eurot ja vähenes võrreldes 2019. aastaga 874 miljonit eurot.
Varasematele aastatele sarnaselt viidi Eestist enim välja elektrimasinaid ja -seadmeid. Ekspordi kahanemist mõjutas peamiselt mineraalsete toodete (129 miljoni euro võrra), transpordivahendite (123 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste masinate (104 miljoni euro võrra) väljaveo vähenemine. Enim kasvas elektrimasinate ja -seadmete (259 miljoni euro võrra) eksport.
Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastaga vähenes kõige rohkem transpordivahendite (353 miljoni euro võrra) ja mineraalsete toodete (325 miljoni euro võrra) sissevedu. Samal ajal suurenes puidu ja puittoodete import (43 miljoni euro võrra).
Eesti päritolu kaupade eksport on stabiilne
Kogu ekspordis on Eesti päritolu toodete osatähtsus viimastel aastatel stabiilne olnud ja see jäi 2020. aastal 71% juurde.
Kaubagruppidest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos (96%). Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (89%), järgnesid paberi ja pabertoodete (87%), kivist, kipsist ja tsemendist toodete ning klaastoodete eksport (86%). Eesti päritolu kaupade väljaveo osatähtsus oli kõige väiksem kunstiteoste ja väärismetallide kaubajaotistes (mõlemas 5%).
Eestist pärit kaupu eksporditi kõige rohkem Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Enim vähenes aga eksport Taani, Hispaaniasse ja Soome. Taani ja Hispaaniasse müüdi vähem Eestis toodetud mineraalseid tooteid ning Soome puitu ja puittooteid. Kõige enam suurenes Eesti päritolu toodete väljavedu Ameerika Ühendriikidesse, Hollandisse ja Hiinasse.
Üle poole eskportijatest paiknevad Harjumaal
Eesti eksportijad on jaotatud maakonniti vastavalt nende juriidilisele aadressile. Eestist eksportisid kaupu 16 023 majandusüksust, kusjuures üle poole neist tegutsesid Harju maakonnas. Harju maakonna eksportijate ekspordikäive oli 57% Eesti koguekspordist, järgnesid 11% välismaised eksportijad ja 9% Tartu maakonna eksportijad.
Võrreldes 2019. aastaga vähenes ekspordikäive enim Ida-Viru maakonnas, kust kahanes mineraalsete toodete väljavedu. Kogueksport vähenes mullu 82 miljoni euro võrra, Ida-Viru maakonnas kahanes see aga 469 miljoni euro võrra ehk 40%. Samal ajal kasvas eksport Harju maakonnast (201 miljonit eurot ehk 3%), kust enim kasvas mineraalsete toodete väljavedu. Välismaiste ettevõtete panus Eesti koguekspordi suurenemisse oli 179 miljonit eurot (kasv 13%).
| Maakond | Ekspordikäive | Majandusüksuste arv | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2019 (mln eurot) | 2020 (mln eurot) | Osatähtsus 2020. a koguekspordis, % | Muutus võrreldes 2019. a, % | 2019 | 2020 | Osatähtsus 2020. a koguekspordis, % | Muutus võrreldes 2019. a, % | |
| Kogu Eesti | 14390 | 14309 | 100 | -1 | 16302 | 16023 | 100 | -2 |
| Harju maakond | 7912 | 8112 | 57 | 3 | 8566 | 8408 | 52 | -2 |
| Hiiu maakond | 62 | 56 | 0 | -9 | 61 | 67 | 0 | 10 |
| Ida-Viru maakond | 1175 | 705 | 5 | -40 | 420 | 437 | 3 | 4 |
| Jõgeva maakond | 119 | 143 | 1 | 20 | 159 | 157 | 1 | -1 |
| Järva maakond | 163 | 175 | 1 | 7 | 188 | 199 | 1 | 6 |
| Lääne maakond | 49 | 58 | 0 | 18 | 148 | 143 | 1 | -3 |
| Lääne-Viru maakond | 456 | 431 | 3 | -6 | 365 | 345 | 2 | -5 |
| Põlva maakond | 71 | 63 | 0 | -11 | 142 | 145 | 1 | 2 |
| Pärnu maakond | 640 | 612 | 4 | -4 | 767 | 793 | 5 | 3 |
| Rapla maakond | 239 | 237 | 2 | -1 | 248 | 254 | 2 | 2 |
| Saare maakond | 187 | 161 | 1 | -14 | 262 | 247 | 2 | -6 |
| Tartu maakond | 1155 | 1208 | 9 | 5 | 1336 | 1345 | 8 | 1 |
| Valga maakond | 180 | 210 | 2 | 17 | 165 | 176 | 1 | 7 |
| Viljandi maakond | 431 | 408 | 3 | -5 | 345 | 360 | 2 | 4 |
| Võru maakond | 152 | 151 | 1 | -1 | 276 | 268 | 2 | -3 |
| Maakond määramata | 1399 | 1578 | 11 | 13 | 2854 | 2679 | 17 | -6 |
Maakonnad eristuvad üksteisest ka eksporditavate kaupade poolest. Harju maakonnast viidi välja mitmesuguseid kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilisi tooteid nagu elektrilisi ja mehaanilisi seadmeid, aga ka mineraalseid kütuseid. Suures mahus vedasid elektroonilisi ja mehaanilisi tooteid välja ka välismaised majandusüksused. Puitu ja puittooteid ning mööblit ja kokkupandavaid ehitisi (puitmaju) eksporditi kõige enam Valga, Võru, Viljandi, Tartu, Saare, Rapla, Pärnu, Põlva, Lääne ja Lääne-Viru maakonnas.
Ida-Viru maakonna peamisteks ekspordiartikliteks olid mineraalsed kütused (sh põlevkiviõli) ja mehaanilised masinad. Järva maakonnast eksporditi kõige rohkem piima ja piimatooteid, Saare maakonnast automaatregulatsiooni ja -kontrolliseadmeid, Hiiu maakonnast plasti ja plasttooteid.
Eesti peamine kaubavahetuse partnerriik on Soome
Eestist eksporditi kaupu 184 riiki ja imporditi 143 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 140 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk – 878 miljonit eurot – tekkis Ameerika Ühendriikidega, kust eksporditi elektriseadmeid rohkem kui neid Eestisse imporditi. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses Saksamaa ja Poolaga, vastavalt 846 miljonit ja 693 miljonit eurot. Puudujäägi põhjustas eelkõige transpordivahendite kaubagrupp.
Euroopa Liidu (EL-i) riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 66% ja -impordis 76%. Eesti kaubavahetuse bilanss oli teiste EL-i riikidega endiselt puudujäägis (2,1 miljardit eurot).
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, kuhu läks 16% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli eksport Rootsi (10%) ja kolmandal Lätti (9%). Aastaga vähenes kõige rohkem kaupade väljavedu Hispaaniasse (122 miljonit eurot ehk 56%), Taani (118 miljoni euro võrra ehk 20%) ja Soome (96 miljoni euro võrra ehk 4%). Enim suurenes eksport Ameerika Ühendriikidesse (150 miljoni euro võrra ehk 15%), Hollandisse (97 miljoni euro võrra ehk 20%) ja Hiinasse (77 miljoni euro võrra ehk 46%).
Eestisse imporditi samuti enim kaupu Soomest – 14% koguimpordist. Järgnesid import Saksamaalt (11%) ja Lätist (10%). Aastaga vähenes enim kaupade sissevedu Rootsist (350 miljoni euro võrra ehk 23%), Leedust (243 miljoni euro võrra ehk 15%) ja Venemaalt (103 miljoni euro võrra ehk 8%). Enim suurenes import Hiinast (99 miljoni euro võrra ehk 18%) ja Šveitsist (57 miljoni euro võrra ehk 46%).
Kaubavahetuses elaniku kohta on Eesti üle keskmise
Eestis oli eksport elaniku kohta 10 763 eurot, mis on EL-i keskmisest (10 674 eurot) ligikaudu 90 euro võrra suurem. Import elaniku kohta oli Eestis aga 11 399 eurot ehk Euroopa Liidu keskmisest (10 050 eurot) ligikaudu 1350 euro võrra suurem. Oma näitajatega ületame nii Lätit kui ka Leedut.
Kõige väiksem oli eksport elaniku kohta Kreekas ( 2867 eurot), Küprosel (3029 eurot) ja Rumeenias (3196 eurot). Ekspordis ei kajastu ainult riigi omatoodang, vaid ka teiste liikmesriikide kaupade vahendamine selle riigi kaudu ehk reeksport. Enim mõjutab reeksport Hollandi ja Belgia väliskaubandust. Nende riikide ekspordinäitajad olid mullu ka EL-i suurimad – Hollandis 33 926 ja Belgias 31 898 eurot elaniku kohta.
Kaupu imporditi ühe elaniku kohta enim Belgias (30 075 eurot), Hollandis (29 966 eurot) ja Luksemburgis (29 230 eurot), vähim aga Rumeenias (4163 eurot), Bulgaarias (4375 eurot) ja Kreekas (4538 eurot).
Vaatamata sellele, et eelmisel aastal vähenes nii kaupade import kui ka eksport, ei olnud seis siiski katastroofiline. Aasta lõpp ja 2021. aasta algus näitasid juba olulist mahtude kasvamist ja jääb vaid üle loota, et see jätkub ka järgmistes kuudes.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte ja väliskaubanduse rakendust.