Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta I kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13% ja võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 3%.
2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.
Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Naistepäeva puhul otsis Statistikaamet välja need ametialad, kus naised teenivad sama ametiala meestest rohkem.
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.
2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.
Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%.
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2013. aasta II kvartalis 7600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv vähenes 6,9%, kuid suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 9,1%.
Esialgsetel andmetel oli ettevõtlussektori kogukasum 2009. aastal 17,2 miljardit krooni, mis oli enam kui kaks korda väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.