Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine palk sarnases suurusjärgus ka enne koroonapandeemiat. „Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suurimaid,“ ütles Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2878 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2539 eurot) ning energeetikas (2007 eurot). Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse (976 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1133 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1260 eurot) tegevusaladel.

Võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (13,9%), ning info ja side (13,1%) tegevusaladel. Väikseim tõus oli energeetika (1,5%) ning hariduse (2,6%) tegevusaladel.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.

Vaata ka valdkonnalehte palk ja tööjõukulu.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Täpsem teave

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock