Otsingu tulemused

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas SKP esimeses kvartalis 4,3%. Jooksevhindades moodustas SKP 8 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta juuniga 9,2%. Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 9,0% ja teenused 9,2% kallimad.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4%. Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,2%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 13,7% ja teenused 18,1% kallimad.

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Viimastel aastakümnetel toimunud digirevolutsioon ei ole puutumata jätnud ka statistika valdkonna töökorraldust. Andmete kiiremaks kogumiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks otsib statistikaamet partnerit, kelle ülesandeks on luua kaasaegne andmete kogumise infosüsteem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,3%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 14,4% ja teenused 17,2% kallimad.

Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse