Otsingu tulemused

Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Statistikaameti andmetel oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%*.

Statistikaamet asub regulaarselt avaldama tööturu kiirstatistikat, et anda ülevaade, kuidas muutus töösuhete arv, palju neid alustati, peatati või lõpetati. Töötamise registri põhjal kogutud andmeanalüüsist on huvitatud sotsiaalministeerium ja töötukassa, et saada infot Eesti tööturu olukorrast ning energiakriisi mõjudest.

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

2022. aastal kasvas reisijate vedu statistikaameti andmetel nii rahvusvahelistel kui ka riigisisestel merevedudel. Kui kahel eelneval aastal vähenes liikumispiirangute tõttu sõitjate arv nii rahvusvahelistel merevedudel kui ka riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel, siis mullu reisiliiklus merel elavnes. Sadamate kaubamaht aga langes.

Eesti Post annab 1. märtsil välja statistikaameti 100. sünnipäevale pühendatud postmargi. Alates tänasest on marki ja esimese päeva ümbrikku võimalik soetada Omniva e-poest, esmaspäeval, 1. märtsil jõuavad margid müügile postkontoritesse.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.

Kolme kümnendi jooksul, mil Eesti on taas iseseisev olnud, on siinsel energeetika maastikul toimunud suured muutused. Kui 1990ndate aastate alguses põhines energiamajandus põlevkivil, siis 2020. aastaks vähenes põlevkivi toodang kaks korda ning sellest elektri tootmine üle viie korra.

Eelmisel kolmapäeval, 17. märtsil algas statistikaameti konkursi Andmepärl 2021 rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.