Tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine ettevõtetes on tõusutrendis
2023. aasta I kvartali seisuga on 5% ettevõtteist kasutanud vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat, mis on 2% enam kui 2021. aastal, kui uuringus esimest korda tehisintellekti kasutamist uuriti. Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson ütles, et agaramad kasutajad on suurettevõtted, kellest enam kui viiendik on kasutanud AI tehnoloogiaid. „Tehisintellekti tehnoloogiatest on enim kasutatud tekstikaevet, masinõpet (Deep learning) ja pildituvastust,“ lisas ta. Sel aastal populaarsust kogunud tehisintellektil põhineva juturoboti (ChatGPT) kasutamist uuring veel ei hõlma, sest uuring valmistati ette enne rakenduse kasutuselevõttu.
Tegevusvaldkonna järgi kasutavad AI tehnoloogiaid enim finants- ja kindlustuse (28%), info ja side (21%) ning energeetika (14%) valdkonna ettevõtted. Töötleva tööstuse sektoris kokku on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutanud 3%, samas arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmisega tegelevatest tööstusettevõtetest kasutas AI teenuseid 12%.
1,7% ettevõtteist on kasutatud AI tehnoloogiaid turunduseks või müügi edendamiseks ning IKT turvalisuse tagamiseks. 1,6% on kasutanud AI-d administratiivsete protsesside elluviimiseks ning 1,2% tootmisprotsesside edendamiseks. Samuti on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutatud logistikas, raamatupidamise, kontrolli või finantsjuhtimise jaoks ning teadus- ja arendustegevuses või innovatsioonitegevusteks.
Levinuim viis AI tehnoloogiate omandamiseks on tasuliste lahenduste soetamine (3,2%), tasulise tarkvara kohandamine ettevõttele sobivaks (2,8%) või avatud lähtekoodiga vabavara või süsteemide kohandamine ettevõttele sobivaks ettevõtte enda töötajate poolt (1,6%). Ligi 2 protsendis ettevõtetes arendavad AI- tehnoloogiad ettevõtte enda töötajad.
Pilveteenus
Tasuliste pilveteenuste soetamine ettevõtluses on jätkuvalt kasvutrendis – neid kasutab 58% ettevõtteist. Enim ostetakse e-posti teenuseid (48%). 2021. aastaga võrreldes on oluliselt kasvanud kaugvarunduse (online backup) teenuse ost, kus ärikriitilised andmed või eri tüüpi failid varundatakse automaatselt ja regulaarselt ettevõttest väljapoole, pilveteenuse pakkuja serverikeskustesse. Kaugvarunduse teenust on ostnud 44% ettevõtetest (2021. aastal 37%). Samuti on kasvanud erinevate turvarakenduste nagu viirusetõrje, võrgujuurdepääsukontrollide soetamine pilveteenusena.
Andmeanalüütika
Digiajastu suureks plussiks on ettevõtete juurdepääs suurele hulgale andmetele, mis võivad anda väärtuslikku infot turunõudluse, tarbijakäitumise, aga valdkonnas olevate trendide ja konkurentsitingimuste kohta. 2023. aasta I kvartalis tegeles andmeanalüütikaga 19% ettevõtteist, kus on olemas vastava pädevusega töötajad. Väikestes, 10 - 19 töötajaga ettevõtetes tegeleb andmeanalüütikaga 10%, suurettevõtetest 65% ettevõtteid. 15% ettevõtteist on andmeanalüütikat teostanud tehinguandmete ehk müügi või maksete andmete pealt, mis on laekunud veebipoe või ettevõtte ressursside planeerimise süsteemist või mõnest muust allikast. 13% ettevõtteist on andmeanalüüsi teostanud klientide kohta käivate andmete pealt, näiteks kliendi ostuteave, asukoht, eelistused, tagasiside ja otsingud kliendisuhete haldussüsteemist või oma veebisaidilt.
12% ettevõtteist on andmeanalüütika läbiviimiseks teise ettevõtte või organisatsiooni teenust sisse ostnud.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2023. aastal osales uuringus 3470 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee