Statistikatöö
Otsingu tulemused
Kui aktiivsed on noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
Kuupäev 29.04.2019
Artikkel
Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.
Kohalike omavalitsuste ettevõtlusaktiivsus raugemise teel
Kuupäev 23.05.2018
Artikkel
Avaliku sektori peamine ülesanne on kindlustada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu. Siiski on avalik sektor üsna aktiivne ka majanduses, seega on oluline põgusalt analüüsida tegevust sellel suunal.
REL 2011 annab Eesti omavalitsuste kohta detailse statistika
Kuupäev 12.01.2010
Artikkel
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) tulemusena saab praegusest oluliselt täpsema info kohalike omavalitsuste elanike vajaduste kohta, räägiti täna Statistikaameti partneripäeval "Kuidas mõõta piirkondlikku arengut".
Valdkond
Majandusstatistikat tehakse majanduslikult aktiivsete üksuste andmete põhjal. Kõik juriidilistes registrites kajastatud majandusüksused ei pruugi aga olla aktiivselt tegevad. Majandusüksuste valdkonnas selgitatakse välja majanduslikult aktiivsed üksused; moodustatakse riikliku statistika koostamiseks statistilised üksused; klassifitseeritakse majandusüksused rahvusvaheliste standardite põhjal. Majandusstatistika kokkupanekuks tuleb pidada statistilist majandusüksuste registrit, mille andmed pärinevad äriregistrist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, maksukohustuslaste registrist
Liina Osila: rohkem andmeid kohalikele otsustajatele!
Kuupäev 02.09.2024
Artikkel
Julgen arvata, et vaevalt jätab mõni Eesti kohaliku omavalitsuse juht alla kirjutamata väitele, et andmed ja statistika aitavad teha teadlikke – ja loodetavasti tarku – otsuseid kohaliku elu arendamiseks. Usaldusväärselt kogutud andmetele tuginedes ei sünni järelemõtlematud otsused.
14% töötajatest käib teise maakonda tööle
Kuupäev 11.01.2023
Artikkel
Kuigi võiks arvata, et inimesed valivad töökoha oma elukoha lähedale, näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul hoopis suurenenud. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris lähemalt, milline on Eesti-sisene tööränne ehk kui kaugele kodust inimesed tööle liiguvad*.
Valmis Eesti valitsemissektori 2024. aasta rahanduse revisjon (parandatud 22.10.2024)
Kuupäev 25.09.2024
Artikkel
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%
Valitsemissektori võlg jätkas 2024. aastal kasvu, eelarve puudujääk vähenes
Kuupäev 25.03.2025
Artikkel
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse alla kuuluvad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla aga linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuhi Pauline Kommeri sõnul lõpetasid 2024. aasta eelarve defitsiidiga nii keskvalitsus kui ka kohalikud omavalitsused. „Keskvalitsuse eelarve puudujääk oli 553,9 miljonit eurot ja kohalikel omavalitsustel 152,8 miljonit eurot,“ täpsustas Kommer. Valitsemissektori
Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?
Kuupäev 17.10.2024
Artikkel
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.