Kes on Eesti valijad?

Sel nädalal toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 16-aastasel Eesti elanikul, kellel on rahvastikuregistris olemas elukoht, kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav kodakondsuseta isik ehk rahvakeeli halli passi omanik. Kokku saab neil valimistel valida veidi üle miljoni inimese ehk 73% elanikkonnast. 

Keskmise valija profiil erineb keskmise elaniku profiilist

Üldpildis eristavad nendel valimistel keskmist valijat keskmisest elanikust kaks põhilist aspekti. Esiteks jäävad kõrvale kõik alla 16-aastased elanikud, sest see on valimisea piir. Teiseks jäävad kõrvale kolmandate riikide kodanikud. See tähendab, et keskmine valija muutub keskmise elanikuga võrreldes vanemaks ja kasvab eestlaste osakaal. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tähendab see, et elanikkonna ja valijaskonna käärid on suuremad seal, kus on palju noori ja/või kolmandate riikide kodanikke. Eestis need kaks tingimust omavahel ei kattu ehk meil pole ühtegi omavalitsust, kus oleks nii noorte kui ka kolmandate riikide kodanike osakaal riigi keskmisest suurem. 

Pooltes omavalitsustes saab hääletada vähemalt 80% elanikest

Valijate osakaal omavalitsuste elanikkonnast varieerub. Pooltes omavalitsustes võib hääletama tulla vähemalt 80% elanikest. Need vallad on valdavalt eestlastest koosnevad, rahvaarvult väiksemad ja keskmisest vanema elanikkonnaga. Samas elab sellistes valdades vaid viiendik Eesti elanikest. Kõrgeimad valijate osakaalud – kusjuures kõik need on saartel – küündivad lausa 90%-ni, erandiks vaid Saaremaa vald (83%). Mandri-Eestis on kõrgeim valijate osakaal Rõuge, Setomaa ja Lääneranna valdades (86–87%). Skaala teine ots paikneb Ida-Virumaal. Sillamäel on valijate osakaal 47%, Narvas 53%, Kohtla-Järvel 60%. Madalate numbrite taga on seadusemuudatus, mis reguleerib hääleõigust ja mille tulemusena ei saa Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kodanikud tänavustel kohalikel valimistel enam hääletada. Kõrgeim on Ida-Virumaa omavalitsustest valijate osakaal Alutaguse vallas – 78%. 

Pealinnas on valijate osakaal elanikkonnast 70%, mis varieerub Lasnamäe 66% juurest Nõmme 79%-ni. Tallinna külje all asuv Rae vald jääb valijate osakaalult alla vaid Ida-Viru linnadele ja Maardule-Loksale, kuid erinevalt Ida-Virumaa omavalitsustest peitub Rae valla madal valijate osakaal hoopis rahvastiku nooruses – Rae vallas saab valida 68% elanikkonnast.

Suurematest linnadest on näiteks Tartus valijate osakaal 75%, Pärnus 77%, Viljandis 79% ja Rakveres 76% elanikkonnast. 

Sillamäe keskmine valija on keskmisest elanikust noorem

Et alla 16-aastased valida ei saa, on ainult loogiline, et keskmine valija on keskmisest elanikust mõnevõrra vanem. Siiski leidub üks erand – keskmine Sillamäe valija on keskmisest Sillamäe elanikust aasta võrra noorem, sest pea kaks kolmandikku Sillamäe pensioniealistest ei saa valida, mõjutades seeläbi oluliselt valijaskonna demograafiat. 

Eesti noorim elanikkond on Rae vallas ja see peegeldub ka Rae valla valijaskonna vanuses – keskmine Rae valla elanik on 33,5-aastane ja keskmine valija on seal 43,3-aastane. Vanim elanikkond on Loksa linnas, kus on ka vanimad valijad (vastavalt 52 ja 55,5 aastat). Üldiselt on valijaskonna ja elanikkonna vanusevahe suurim Tartu ja Tallinna linnapiiride taga ehk piirkondades, kus elab palju noorperesid. Eesti keskmine valija on 49-aastane, Tallinna valija on napilt alla 48 ja Tartu valija täpselt 48 aastat vana. Keskmine Narva valija on 50-aastane.

Eestlaste osakaal suureneb 

Rahvuselt eestlaste osakaal riigis tervikuna on 68%, kuid valijaskonna hulgas küündib see lausa 75%-ni. Kui ühelt poolt aitab osakaalu kasvatada kolmandate riikide kodanike mitteosalemine valimistel, siis teisalt hoiab kasvu tagasi noorte välja jätmine. Just noorte seas on eestlaste osakaal kõrgeim. 

Omavalitsuseti on rahvuste poolest pilt väga erinev ja muutused on drastilisemad seal, kus eestlaste osakaal üldiselt on pigem madal. Tallinnas on eestlaste osakaal keskmiselt 52%, aga valijate hulgas 61%. Ka Loksal, Lääne-Harju ja tulevases* Jõhvi vallas on eestlaste osakaalu kasv ligi 10 protsendipunkti suurune, kui võrrelda elanikkonda ja valijaskonda. See-eest nii Narvas kui Sillamäel jääb eestlaste osakaalu kasv alla 5 protsendipunkti, kuivõrd eestlaste osakaal nendes linnades on niigi väga väike. 61-s omavalitsuses on eestlastest valijate osakaal üle 80% ja 48 omavalituses on see ka üle 90%. Alla 50% jääb see aga kahanevas järjekorras Loksal, Maardus, Kohtla-Järvel, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Narvas. 

Samad näod, aga kas ka samad valijad? 

Kolm aastat tagasi rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et kahe rahvaloenduse vahel ehk kümne aasta jooksul püsis elanikkond kõige muutumatuna Narva linnas. See tähendas toona, 2021. aastal, et Narvas oli omavalitsuste seas kõrgeim osakaal selliseid inimesi, kes osalesid nii 2011. aasta kui ka 2021. aasta loendusel (84%). Rahvastikuprotsessides väljendatuna tähendab see, et uute elanike osakaal nii sündinute kui sisserännanute näol on just Narvas väikseim. Võrdleme sarnase metoodikaga praeguseid ja eelmise korra valijaid (väljavõte tehtud 01.01.2022). 

86% tänavustest valijatest määrasid oma linna või valla volikogu koosseisu ka neli aastat tagasi. Ülejäänud 14% on kas vahepeal saanud valimisealiseks, vahetanud omavalitsust või elasid toona välismaal. Suuremaid erisusi riigi keskmisest leiab vaid Harju- ja Tartumaa „kuldse ringi“ valdadest ehk seal, kuhu rahvast pidevalt juurde kolib ja kus on palju noori, on nii-öelda vanade valijate osakaal väikseim. Madalaim näitaja kuulub Luunja vallale, kus 73% valijatest said ka eelmine kord Luunjas valida. Järgnevad Kiili (74%) ja Harku (75%). 

Valijad kolivad eeslinnadesse

Valdadest, kuhu on valijaid juurde tulnud, saab teha ka omaette edetabeli selle põhjal, kui suure hulga valijatest moodustavad endised tallinlased või tartlased. Näiteks 12% Harku valla valijatest olid möödunud valimistel Tallinna valijad, Kiilis on sama näitaja 10%, Jõelähtmel 9% ja Rae vallas 8%. Tartu ümbruses on endiste tartlaste osakaal kõrgeim Luunjas – 11%, järgnevad Kambja 8% ja Tartu vald 7%. Mujalt Eestist paistab silma Narva-Jõesuu, kus on endiseid narvakaid 7% ja Tori vald, kus on endisi pärnakaid 5%. 

Kes on Eesti valijad?

• Eesootavatel valimistel on valimisõigus veidi üle miljonil inimesel ehk 73% elanikkonnast

• Kuna alla 16-aastastel ja kolmandate riikide kodanikel ei ole valimisõigust, on keskmine valija keskmisest elanikust vanem ja nende seas kasvab eestlaste osakaal

• Kõrgeima valijate osakaaluga omavalitsustes küündib valimisõigusega inimeste osakaal 90%-ni. Kõik need omavalitsused asuvad saartel: Ruhnul, Vormsil, Kihnul, Muhumaal ja Hiiumaal

• Madalaim valijate osakaal on Sillamäel (47%). Muu hulgas on keskmine Sillamäe valija keskmisest Sillamäe elanikust noorem, sest pea kaks kolmandikku linna pensioniealistest ei saa valida.

• Valijate osakaalu vähendab ka noorte suur osatähtsus omavalitsuse elanike seas. Nii on näiteks Rae vallas, mille elanikkond on Eesti noorim.

• 86% tänavustest valijatest olid samas omavalitsuses valijad ka neli aastat tagasi.

• Pärast valimisi ühinevad Jõhvi ja Toila vald Jõhvi vallaks.

Metoodika ja allikad

Lihtsustamiseks nimetasime valijateks kõiki valimisõiguslikke elanikke. Valijate välja selgitamiseks kaldusime tavapärasest statistikaameti andmebaasist eemale ja kasutasime rahvastikuregistri väljavõtet, mille põhjal koostatakse valimisnimekirjad. Kuna rahvastikuregistri väljavõte on 1. jaanuari seisuga, aga valijate nimekirjad kinnitatakse septembri keskel, tekivad kahe valimi vahel väikesed erinevused ja seega on uudises välja toodud arvud ümardatud.

Andmed on avaldatud 15.10 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte. 

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale. 

Täpsem teave:

Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock