Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul kasvas kaupade eksport ja import esimeses kvartalis 4%, teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest. „Kõige enam eksporditi esimesel poolaastal elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, imporditi aga elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Peamised ekspordipartnerid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi ning impordipartnerid Soome

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul langes tootjahinnaindeks detsembris aastases võrdluses pärast kolme kuud tõusu. „Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas indeksit enim hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise, puittoodete tootmise, turba tootmise ja toiduainete tootmise hinnatõus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku jäi indeks aastases võrdluses samale tasemele, toiduainete tootmises tõusid hinnad detsembris 0,9%. Võrreldes novembriga mõjutas detsembris

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk. Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et Eesti päritolu kaubad moodustasid juulis 63% koguekspordist ja nende osatähtsus kasvas aastaga 4 protsendipunkti. „Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 10% enam. Seda mõjutas Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli mullusest suurem väljavedu,“ põhjendas analüütik. „Varem imporditud kauba uuesti eksportimine ehk reeksport vähenes aastaga 7%, mida mõjutas peamiselt varem sissetoodud mineraalsete kütuste taasväljaveo vähenemine,“ lisas Leppmets. Kõige enam eksporditi juulis

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi analüütiku Jelena Jurkova sõnul langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastases võrdluses kolmandat kuud järjest. „Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas indeksit enim elektrienergia ja kütteõlide tootmise hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus,“ rääkis Jurkova. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku oli hinnalangus 0,1%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 3,7%. Võrreldes juuliga mõjutas augustis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman ütles, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes mulluse juuliga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,1%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,2%,“ lisas Šokman. Võrreldes juuniga mõjutas juulis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud

Teavituskampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust terviseuuringu toimumisest ja selle olulisusest ning julgustada inimesi selles osalema. Sihiks seati võimalikult suur vastajate arv ja lai ühiskondlik kõlapind. Terviseuuringu toimumine sai mitmekülgset kajastust üleriigilises meedias: nii raadios, teles kui ka veebis. Kampaania läbivaks põhisõnumiks oli, et terviseuuringule vastates on igal inimesel võimalus kujundada riigis paremaid terviseteenuseid ja toetada tervena vananemist. Rõhutati, et uuringule vastamine on kõigi Eesti inimeste huvides, sest ainult nii on võimalik hinnata inimeste