Otsingu tulemused

Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga. Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti

Sel nädalal toimuvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõigus vähemalt 16-aastasel Eesti elanikul, kellel on rahvastikuregistris olemas elukoht, kes on Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elav kodakondsuseta isik ehk rahvakeeli halli passi omanik. Kokku saab neil valimistel valida veidi üle miljoni inimese ehk 73% elanikkonnast. Keskmise valija profiil erineb keskmise elaniku profiilist Üldpildis eristavad nendel valimistel keskmist valijat keskmisest elanikust kaks põhilist aspekti. Esiteks

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul tõusis tootjahinnaindeks aastases võrdluses teist kuud järjest. „Tõus on olnud samas suurusjärgus, jäädes septembris 0,5% ja oktoobris 0,6% juurde,“ selgitas Šokman. Võrreldes mulluse oktoobriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad

Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul on umbrohutõrjevahendid jätkuvalt enim müüdud taimekaitsevahendid. „Eelmisel aastal turustati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrjevahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turustatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogused ligi 30%,“ lisas Peterson. Müügile lastud taimekaitsevahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg sõnas, et oodatav eluiga on Eestis pidevalt pikenenud, välja arvatud pandeemia-aastatel. „Eelmisel aastal pikenes meeste oodatav eluiga võrreldes 2024. aastaga 0,5 ja naiste oma 0,1 aasta võrra,“ ütles Remmelg ja lisas, et kui 1995. aastal oli oodatav eluiga sünnimomendil 67,6 aastat, siis 2025. aastal oli see 12,2 aasta võrra pikem ehk 79,8 aastat. Lätis ja Leedus on oodatav eluiga olnud Eestiga võrreldes lühem – 2024. aastal Leedus 77,5 ja Lätis 76,4 aastat. Lätis on oodatav eluiga üks lühemaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga

Statistikaameti tootjahindade statistika teenusejuhi Eveli Šokmani sõnul langes tootjahinnaindeks detsembris aastases võrdluses pärast kolme kuud tõusu. „Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas indeksit enim hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise, puittoodete tootmise, turba tootmise ja toiduainete tootmise hinnatõus,“ lisas Šokman. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku jäi indeks aastases võrdluses samale tasemele, toiduainete tootmises tõusid hinnad detsembris 0,9%. Võrreldes novembriga mõjutas detsembris

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi analüütiku Jelena Jurkova sõnul langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastases võrdluses kolmandat kuud järjest. „Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas indeksit enim elektrienergia ja kütteõlide tootmise hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus,“ rääkis Jurkova. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku oli hinnalangus 0,1%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 3,7%. Võrreldes juuliga mõjutas augustis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus