Valdkond
Otsingu tulemused
Ettevõtete innovatsioon: uuenenud töökorraldus, täiustatud kaubad ja väiksem ökoloogiline jalajälg
Kuupäev 25.05.2022
Artikkel
Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.
Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon“ keskendub taristu rajamisele ning industrialiseerimisele ja innovatsioonile, mis on majanduskasvu suurenemise kolm olulist alustala. Kui nendes valdkondades tegutsetakse vastupidavust, kaasamist ja säästlikkust silmas pidades, toetab majanduskasv jätkusuutlikku arengut. ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide hulgas on seatud eesmärk suurendada tööstuse osatähtsust tööhõives ja sisemajanduse koguproduktis, kõnealune näitaja peaks kahekordistuma vähim arenenud riikides. Tegevuskava näeb ette parandada finantsteenuste kättesaadavust
Osale uuringus, mis aitab luua parema ettevõtluskeskkonna!
Kuupäev 08.08.2025
Artikkel
Teadusuuringud 1,2,3 on näidanud, et ettevõtted, mis tegelevad innovatsiooni ehk uuenduslike toodete või teenuste turule toomise ning uute protsesside kasutuselevõtuga, on konkurentsivõimelisemad ja kasumlikumad,“ rääkis statistikaameti analüütik Hanno Evard. “Näiteks leiti Tartu ülikooli uuringus, et innovatsiooniga tegelevate ettevõtete produktiivsus on kõrgem: turule sisenejatel 21–30% ja juba turul tegutsevatel ettevõtetel 10–13% võrra, 4“ märkis Evard. Ta lisas, et 2022. aasta Eesti innovatsiooniuuringu tulemused näitavad, et peaaegu kõigis valdkondades saavutavad innovaatilised
Kui innovaatilised on Eesti ettevõtted?
Kuupäev 14.05.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Nele Saarelaid rõhutab, et uuringus osalemine on väga oluline, et saaksime mõõta Eesti ettevõtete innovaatilisust ja ka seda, mis takistavad innovatsiooni või on uuenduste puudumise põhjuseks. „Täpsemalt annavad uuringu tulemused meile ülevaate, kui palju Eesti ettevõtteid tegeleb innovatsiooniga, mis liiki uuendustegevusega ja milline on ettevõtete strateegia uuenduste väljatöötamisel, vahendite kasutamisel ja innovatsioonikoostöö tegemisel,“ selgitas Saarelaid. „Innovatsioonistatistika põhjal saab analüüsida majanduse arengusuundumusi ja langetada ühiskonda
Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Kuupäev 12.12.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas
Sisuleht
Innovatsioonifondi projekti eesmärk on luua avaliku ja erasektori andmete ristkasutamise raamistik. Statistikaamet hakkab uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks nii avaliku kui ka erasektori andmeid senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada.
Eesti on mõõdukas innovaator
Kuupäev 14.02.2024
Artikkel
Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.
Eesti ettevõtete innovaatilisus väheneb
Kuupäev 21.05.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53% ettevõtetest, kõige innovaatilisemad on põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete 2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra.
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Kuupäev 16.09.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba