Tööjõu-uuring

Tööjõu-uuringu eesmärk on hinnata usaldusväärselt Eesti tööturu olukorda ning saada ülevaade elanike majanduslikust aktiivsusest – tööhõivest, töötusest ja tööoludest. See on Eesti vanim (alates 1995. aastast) ja suurim isiku-uuring, kuhu on kaasatud kogu tööealine elanikkond.

Mitmel allikal põhinev töö

Tööturu statistika peamised väljundnäitajad näitavad,

kui suur on tööhõive;

kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;

kui palju inimesi töötab osaajaga;

kui palju on Eestis töötuid;

milline on immigrantrahvastiku tööhõive;

kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;

milline on tööealise rahvastiku haridus elualade ja maakondade järgi.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2025. aastani on avaldatud andmed EMTAK-i 2008. aasta versiooni järgi, 2026. aastast alates avaldatakse andmed EMTAK-i 2025. aasta versiooni järgi;

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013v1 (HKL 2013v1);

Rahvuste klassifikaator 2011 (RK 2011);

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021);

Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013).

Ei ole rakendatav

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased või 15–89-aastased)

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa)

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul
- töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
- osales tööga seotud koolitusel;
- ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, ema- või isapuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu;
- oli vanemapuhkusel ja sai või omas õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi vanemapuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu;
- oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu;
- oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist

Töötu – 15–74-aastane isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
- on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu töölt ajutiselt);
- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised, st kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:
- alla 15-aastased;
- üle 89-aastased;
- need 15–89-aastased, kes ei ole hõivatud ega töötud

Ajutine töö – suhteliselt lühikeseks ajaks võetud töö, mille lõpptähtpäev võib olla määratud töölepinguga, suulise kokkuleppega või muul viisil; ajutise töö liigid on hooajatöö, juhutöö ja muu ajutine töö

Ametiala – ametiala ametite klassifikaatori (AK) pearühmade järgi

Ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon – näitab meeste ja naiste jagunemist ametialade lõikes. Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg ametialade lõikes segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ametialadel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ametialadel.

Ametirühm – ametirühm ametite klassifikaatori (AK) pearühmade järgi; valgekraede hulka loetakse ametialade pearühmadest juhid, tippspetsialistid, tehnikud ja keskastme spetsialistid ning kontoritöötajad ja klienditeenindajad; sinikraed on kõik ülejäänud

Brutopalk – palk koos tulumaksu jt töötaja maksudega

Elukestvas õppes osalenud isik – uuritaval perioodil formaalharidussüsteemis õppinud või koolitusel osalenud isik

Esimese taseme haridus või madalam – põhihariduseta, põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil

Formaalharidus ehk tasemeharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus

Hoolduskohustusega isik – isik, kelle osaajaga töötamise või mitteaktiivsuse põhjus on vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest

Hõivelõhe – tööhõive määra erinevus kahe rühma vahel

Hõiveseisund – kuulumine majanduslikult aktiivse või mitteaktiivse rahvastiku hulka; majanduslikult aktiivsed jagunevad hõivatuteks ja töötuteks

Hõivestaatus ehk hõivatu tööalane seisund – hõivatud jagunevad palgatöötajateks, ettevõtjateks, pereettevõtte palgata töötajateks vms

Immigrantrahvastik ehk välispäritolu rahvastik – inimesed, kes ise või kelle vanemad on sündinud väljaspool Eestit. Immigrantrahvastik on jaotatud esimeseks ja teiseks põlvkonnaks vastavalt isiku enda ja tema vanemate sünniriigile. Esimene põlvkond on isikud, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. Teine põlvkond on isikud, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal.

Juhtivtöötaja – juhtide ametirühma kuuluv ja juhtimiskohustusi omav töötaja

Keeleoskus – keele valdamine vähemalt tasemel, mis võimaldab arusaamist igapäevase suhtlemise piires

Keeleoskuse tase – 1 – oskab rääkida ja kirjutada; 2 – oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida; 3 – saab igapäevase suhtlemise piires aru

Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond

Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond

Kolmanda taseme haridus – keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister või doktor

Koolitus – eesmärgipärane organiseeritud õpe (kursus, seminar, eratund), mis jääb väljapoole tasemeharidust, täiendusõpe; koolitused jagunevad tööalasteks ja huvikoolitusteks

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavad isikud, kes kasutavad ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kes ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev

Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – piirkond, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 200 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on vähemalt 5000 inimest

Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

Maa-asula – alevik ja küla

Maaline asustuspiirkond – asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku

Majandussektor – hõivatu töökoha tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi: primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (A); sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus (B–F); tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jm (G–S)

Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust.

Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Viimane tingimus eristab teda töötust.

Mittetöötav leibkond – leibkond, mille ükski liige pole tööga hõivatud

NEET-noor – 15–34-aastane isik, v.a ajateenija ja institutsioonis viibija, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel

Osaajaga hõivatu ehk osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg

Osaline töövõime – inimese töötamist takistab osaliselt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Osalise töövõime tuvastab töötukassa.

Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras

Piirkond – elukoha piirkond Euroopa Liidu ühise piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori järgi (tase NUTS 3): Põhja-Eesti – Harju maakond; Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond; Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

Pikaajaline töötu – töötu, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem

Pikaajalise töötuse määr – 12 kuud või kauem tööd otsinud töötute osakaal tööjõus

Puuduv töövõime – inimese töötamist tavatingimustes takistab märgatavalt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Alates 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimetuse asemel töövõimet. Töövõimet hindab töötukassa.

Puue – sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koos suhtumisest ja keskkonnast tulenevate takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste võib olla kas keskmine, raske või sügav.

Põhja-Eesti – Harju maakond

Põlisrahvastik – Eesti alalised elanikud, kelle vähemalt üks vanematest on sündinud Eestis

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus pole teada, omistatakse talle ema rahvus.

Standardviga – näitab valikvaatlusest tulenevat hinnangu varieeruvust

Sugu – juriidiline sugu

Suhteline standardviga ehk variatsioonikordaja – standardvea ja avaldatud hinnangu suhe protsentides; mida väiksem on suhteline standardviga, seda parem on hinnangu kvaliteet

Tegevusala – hõivatu töökoha tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi

Tegevusalapõhine sooline segregatsioon ehk horisontaalne sooline segregatsioon – näitab meeste ja naiste jagunemist tegevusalade lõikes. Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg tegevusalade lõikes segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel tegevusaladel.

Tegevuspiirang – terviseprobleemidest tingitud piirang inimese igapäevategevustes. Tegevuspiiranguga inimesed tehakse kindlaks isiku-uuringute põhjal, milles küsitakse terviseprobleemidest tulenevate piirangute kohta. Tegevuspiiranguga inimeste hulka arvestatakse need, kes on sellele küsimusele vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“. Enne 2015. aastat arvestati puudega inimeste tööhõive uurimisel tegevuspiiranguga inimeste hulka need, kes olid tööjõu-uuringus küsimustele tehtava töö liigi, töö hulga või kodust tööle liikumise kohta vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“.

Teise taseme haridus – üldkeskharidus, kutsekeskharidus/keskeriharidus/tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutseharidus keskhariduse baasil

Täielik töövõime – inimese töötamine ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate tegutsemispiirangute tõttu piiratud

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus

Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus

Töötuse lõhe – töötuse määra erinevus kahe rühma vahel

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus

Töövõimekadu – väljendab püsiva töövõimetuse ulatust protsentides. Püsivat töövõimetust tuvastas sotsiaalkindlustusamet kuni aastani 2016.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma

Valim – kõigi huvipakkuvate isikute ehk üldkogumi hulgast juhuslikult küsitlemiseks välja valitud osa

Vastamismäär – vastanute osatähtsus valimisse sattunute hulgas

Vastanu – küsitlusele vastanud isik

Väga pikaajalise töötuse määr – 24 kuud või kauem tööd otsinud töötute osakaal tööjõus

Vähenenud töövõime – püsiv töövõimetus (tuvastab sotsiaalkindlustusamet), puuduv või osaline töövõime (tuvastab töötukassa)

Isik

Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased isikud, v.a institutsioonides elavad isikud.

Kogu Eesti

1989–…

Ei ole rakendatav

Isikud – arv, protsent;

rahalised näitajad – euro

Aasta;

kvartal

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMF-i põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta;

kvartal

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Igas kvartalis ilmub ühes andmete avaldamisega ka pressiteade. Vaata näiteks 2025. aasta teise kvartali pressiteadet "Töötute arv vähenes esimese kvartaliga võrreldes 5000 võrra".

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Tööturg tabelites;

valdkonna Sotsiaalelu/Tööelukvaliteet / Tööturu lõhed tabelites;

valdkonna Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus tabelites LES09, LES10, LES11 ja LES39.

Selle töö raames varem avaldatud, ent nüüdseks lõpetatud andmetabelid on leitavad valdkonnast Tööturg. Arhiiv.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aasta jooksul vaadatud 26 111 korda, 2023. aasta jooksul vaadatud 25 236 korda, 2022. aastal 25 446 korda, 2021. aastal 37 844 korda, 2020. aastal 41 382 korda, 2019. aastal 47 629 korda ja 2018. aastal 48 888 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud. 2021. ja varasemate aastate statistikas kajastuvad ka bottide külastused.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Tööjõu-uuringu andmeid kuvatakse statistikaameti rakendustes Juhtimislauad, Tõetamm ja Tööturu rakendus.

Eurostatile edastatakse kuu-, kvartali- ja aastaandmed EDAMISe keskkonna kaudu. Kuuandmed (kolme kuu libiseva keskmisena) edastatakse 60 päeva pärast aruandekuu lõppu, kvartaliandmed 45 päeva pärast aruandekvartali lõppu ning aastakeskmised andmed 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu.

Lisaks andmetele edastatakse Eurostatile ka kvaliteediraportid.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 726 korda, mis on üle kõikide statistikatööde suurim metaandmete vaatamiste arv. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

EL-i tööjõu-uuring – metoodika (EU-LFS).

Eesti tööjõu-uuringu ajalugu ja metoodika on kirjeldatud siin: Eesti tööjõu-uuring. Metoodika.

Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika. Metoodikamuudatused on täpsemalt kirjeldatud siin: Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused. Muudatuste peamine eesmärk on parandada andmete kvaliteeti.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Euroopa Liidu tööjõu-uuringu kvaliteediraport, 2020–2022 väljaanne.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQM-i täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPM-i järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Uuringuga kogutakse andmeid Eesti tööturu olukorra kohta ja uuringu tulemused annavad ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest, töötusest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on tööturu muutuste analüüsi alus, mida kasutavad peamiselt ministeeriumid, ülikoolid ja teadusasutused.

Euroopa Liidu tasandil kasutatakse andmeid riikide võrdluseks.

Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt.

Eestis on avaliku huvi peamine esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Uuringu andmeid ja nende pealt arvutatavaid näitajaid kasutavad ministeeriumitest veel haridusministeerium, sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium. Uuringu andmeid kasutavad ka Eesti Pank, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

Siseriiklike vajaduste täitmiseks on Eesti tööjõu-uuringusse lisatud küsimusi, mis katavad siseriiklike tarbijate vajadusi.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldatavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

Ei arvutata

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Tööjõu-uuringu põhinäitajatele (tööjõu arv, hõivatute arv, töötute arv, mitteaktiivsete arv, tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr) arvutatakse standardvead ja suhtelised standardvead.

Tööjõu-uuringu näitajate standardvead ja suhtelised standardvead on avaldatud siin: 15–74-aastaste hõiveseisund isikute rühma (elukoht, rahvus) ja soo järgi.

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise andmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Freimi moodustab rahvastiku statistilise registri alusel loodud loend tavaleibkondades elavatest üle 15-aastastest Eesti alalistest elanikest. Rahvastiku statistiline register on statistikaameti loodud ja hallatav sotsiaalelu ja rahvastiku valdkonna statistikatööde aluseks olev isikute üldkogum. Registrit ajakohastatakse juriidiliste andmekogude ja statistikatööde andmete alusel.

Vt "Ülekaetuse määr".

Mõõtmisvead võivad tuleneda küsimustikust (küsimuste sõnastusest, järjekorrast), vastajatest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Mõõtmisvigu püütakse vältida ka mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole, aga mõõtmisvigu otseselt ei arvutata. Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, on elektroonilisel kujul ning sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli. Võimaluse korral on küsimustikud eeltäidetud administratiivandmetega.

Mõõtmisvigade vähendamiseks testisid eksperdid küsimustikku enne andmete kogumist ning koostati küsitlejate juhend, milles on selgitatud iga küsimuse tausta ja eritingimusi. Ehkki uuringus on lubatud asendusvastused (proxy), mis võivad suurendada mõõtmisviga, kuna uuringuisiku asemel vastab keegi teine, koolitatakse küsitlejaid regulaarselt, kuidas vältida asendusintervjuusid.

Tööjõu-uuringu vastamismäärad on avaldatud siin: TT54: Eesti tööjõu-uuringu vastamismäär maakonna järgi.

Paljude aritmeetiliste ja loogiliste kontrollide ning administratiivandmetega eeltäitmiste tõttu on andmetes töötlusvigade olemasolu vähe tõenäoline.

Ei ole rakendatav

Kvartaliandmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 45 päeva).

Aastakeskmised andmed avaldatakse 45 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 45 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 45 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 45 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Õigel ajal on avaldatud 100% andmeid.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, kuna kasutatakse rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) metoodikat.

Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakondade arvestuses.

Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu küsitluse 1995. aasta alguses. Aastatel 1997–1999 toimus küsitlus II kvartalis. Esimestel uuringuaastatel koguti andmeid tagasiulatuvalt aastate kohta alates 1989. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring.

2021. aastal oli suurem metoodika muudatus, mille kohta on rohkem infot lehel Eesti tööjõu-uuringu metoodika muudatused. Alates 2021. aastast on lisatud neli uut tabelit, milles varem avaldatud näitajaid (alates 2018. aastast) on uue metoodika ja kaaludega ümber arvutatud:

TT0150: Hõivatud põhitööl soo, vanuserühma ning täis- ja osaajaga töötamise järgi,

TT0130: Hõivatud põhitööl soo, vanuserühma ning täis- ja osaajaga töötamise järgi (kvartalid),

TT0151: Tööturu põhinäitajad soo ja vanuserühma järgi,

TT0160: Tööturu põhinäitajad soo ja vanuserühma järgi (kvartalid).

Teistes tabelites on 2020. ja 2021. aasta vahel aegrea katkestus. Alates 2021. aastast on avaldatud näitajad koostatud uue metoodika järgi.

Katkematu aegrida algab 2021. aastast (tagasiarvutatuna 2018. aastast tabelites TT0150, TT0151, TT0130, TT0160).

Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus Eesti tööjõu-uuring. Metoodika, peatükk 6.1.

Peale selle arvutatakse tööjõu-uuringu andmete põhjal rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajad, mis lähtuvad ESA 95 definitsioonidest. Tööjõu-uuringu ja rahvamajanduse arvepidamise andmestiku kasutamisel tuleb arvestada definitsioonidest ja kontseptsioonidest tulenevat erinevust. Täpsemalt kogumikus Eesti tööjõu-uuring. Metoodika, peatükk 6.2.

Aastased näitajad arvutatakse kvartalite keskmisena, mis tagab andmete sidususe.

Eesti tööjõu-uuringu (ETU) ja Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA 2010) tööjõunäitajate definitsioonide peamised erinevused on järgmised:

- ESA 2010-s käsitletakse ajateenijaid palgatöötajatena, ETU-s mitteaktiivsetena;

- ESA 2010-s hõlmab tööhõive ka residendist tootjaüksuste mitteresidendist töötajaid

(s.o alla ühe aasta Eestis viibinud välismaalasi);

- ESA 2010-s ei kuulu hõivatute alla residendid, kes töötavad välismaal või Eestis

välismaistes eksterritoriaalsetes organisatsioonides;

- ESA 2010-s hõlmab tööhõive ka palgata vabatahtlikke töötajaid, kui nende tegevuse tulemus on kaupade tootmine (nt eluruumide, kiriku vm objektide ehitamine).

Rahvamajanduse arvepidamise tööhõive lisanäitajate arvutamisel on tööjõu-uuringu andmed korrigeeritud eeltoodud loetelu esimese ja kolmanda punkti puhul. Andmed erinevad ESA 2010 definitsioonidest eeltoodud loetelu teises ja neljandas punktis, s.t ei hõlma välismaalastest töötajaid ega vabatahtlikke, sest nende arvu ei ole tööjõu-uuringu alusel võimalik hinnata.

Ajateenijate kaasamise ja välismaal või Eestis välismaistes eksterritoriaalsetes organisatsioonides töötavate residentide väljajätmise tulemusena oli erinevus ETU hõivatute arvu (700 000) ja rahvamajanduse arvepidamise (703 300) hõivatute arvu vahel 2023. aastal 0,5%.

Rahvamajanduse arvepidamises tööhõivesse kaasamata rühmade (välismaalastest töötajad ja vabatahtlikud) suurus on teadmata.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Keskmine intervjuu pikkus on 12 minutit.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Selle töö raames regulaarseid revisjone ei tehta.

Ei arvutata

Tegemist on isiku-uuringuga. Osa andmeid kogutakse küsitluse käigus küsimustikuga, osa andmeid administratiivsetest allikatest. Kasutatakse järgmisi administratiivseid lähteandmeid:

sotsiaalkindlustusametilt saadakse isikuandmed töövõime kaotuse ja puude raskusastme kohta;

haridus- ja teadusministeeriumilt saadakse Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmed isikute praeguste õpingute kohta, kui isik õpib Eestis;

töötukassalt saadakse andmed registreeritud töötute kohta;

maksu- ja tolliametilt saadakse palgaandmed.

2024. aastal oli objektide arv üldkogumis 1 019 940 15–89-aastast isikut. Objektide arv valimis oli 1 150 leibkonda (2 500 isikut) kvartalis. Väljavõtuviis on stratifitseeritud lihtne juhuslik valik elukoha piirkonna järgi: 1) Tallinn; 2) Harju maakond (v.a Tallinn), Ida-Viru maakond, Pärnu maakond, Tartu maakond; 3) Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond; 4) Hiiu maakond.

Tööjõu-uuringus osalejad valitakse rahvastikuregistrist juhuvalikuga vähemalt 15-aastaste isikute hulgast. Valimiisik toob uuringusse kaasa ka oma leibkonna ja küsitletakse kõiki leibkonnaliikmeid.

Pidev

Andmeid kogutakse üksikisikutelt küsimustikega, mis on disainitud küsitlejale või andmeesitajale arvutis elektrooniliseks täitmiseks. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on leitav statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Uuringu lühitutvustus asub statistikaameti koduleheküljel rubriigis Tööjõu-uuring.

Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimisse sattunud isikutele kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub, saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel.

Selles uuringus kogutakse andmeid veebiküsitlusega ja telefoniküsitlusega (parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse). Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud statistikaameti küsitlejad. Uuringule saab vastata nii eesti kui ka vene keeles.

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole.

Alates 2001. aastast on Eesti tööjõu-uuringu küsimustikule lisatud Euroopa Liidu nõuetele vastav moodul, mille teema igal aastal muutub. Selliste moodulite eesmärk on koguda põhjalikumat informatsiooni aktuaalsete tööturgu puudutavate valdkondade kohta. Eurostati moodulite kohta saab rohkem lugeda siit: Description of the modules.

Lisaks küsimustikega andmete kogumisele täiendatakse andmestikku töötluse käigus administratiivsetest allikatest pärineva teabega. Eelkõige vähendatakse sellisel moel andmeesitajate vastamiskoormust. Administratiivsetest allikatest lingitakse tööjõu-uuringu andmestikule juurde järgmised tunnused: tasemeõppes osalemine Eesti Hariduse Infosüsteemist, töötuna registreeritus ja töövõime ulatus töötukassast, puude olemasolu ja raskusaste ning töövõimetuse ulatus sotsiaalkindlustusametist, palk maksu- ja tolliametist, rahvus ja kodakondsus rahvastikuregistrist.

Kao kompenseerimiseks jagatakse isikud seitsmesse kaorühma elukoha (maakond ja linnastumise aste) ja elukoha kaomäära järgi. Isiku kaokaal grupis on isiku üldise vastamise määra pöördväärtus selles rühmas.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse etteantud reeglite järgi ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust, kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Andmete valideerimine toimub vastavalt Eurostati nõuetele kahes etapis:

1. Andmed läbivad loogilised kontrollid EDAMISe kaudu saatmisel;

2. Andmeid kontrollitakse vastavalt Eurostati etteantud kontrolltabelile.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi. Imputeeritakse leibkonna sissetulekut ja isiku brutopalka. Esialgu imputeeritakse mõlema tunnuse puhul regressioonimputeerimise meetodil väärtused ja seejärel saadakse leibkonna sissetulek või isiku netopalk hot-deck'i meetodil.

Kaalud arvutatakse kolmes jaos:

esialgsete kaalude ehk disainikaalude arvutamine,

kao kompenseerimine,

kalibreerimine.

Enne andmete üldkogumile laiendamist kasutatakse kalibreerimist soo ja vanuserühma (viie aasta kaupa), rahvuse (alates 2005. aastast) (eestlased, mitte-eestlased), haridustaseme (alates 2021. aastast) (kolm taset), isiku elukoha maakonna ning linnastumise astme (maa või linn) järgi. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Pärast kalibreerimiskaalude arvutamist leitakse igale vastanud isikule üldine laiendustegur, mis on üldkogumi mahu ja kvartalis küsitletute arvu suhe. Isiku lõpliku kaalu saamiseks korrutatakse see laiendustegur varem leitud kaaludega.

Arvutatakse tööturu põhinäitajad: tööhõive määr ja töötuse määr.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas. Isiku brutopalga imputeerimise määr 2023. aastal oli 8,29%.

Statistikaameti andmebaasis avaldatakse sesoonselt korrigeerimata näitajad.

Statistikaameti andmebaasis avaldatakse sesoonselt korrigeerimata näitajad.

Puuduvad