Tööjõu-uuring

Tööjõu-uuringu eesmärk on hinnata usaldusväärselt Eesti tööturu olukorda ning saada ülevaade elanike majanduslikust aktiivsusest – tööhõivest, töötusest ja tööoludest. See on Eesti vanim (alates 1995. aastast) ja suurim isiku-uuring, kuhu on kaasatud kogu tööealine elanikkond.

Mitmel allikal põhinev töö

Tööturu statistika peamised väljundnäitajad näitavad,

kui suur on tööhõive;

kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;

kui palju inimesi töötab osaajaga;

kui palju on Eestis töötuid;

milline on immigrantrahvastiku tööhõive;

kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;

milline on tööealise rahvastiku haridus elualade ja maakondade järgi.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Kuni 2025. aastani on avaldatud andmed EMTAK-i 2008. aasta versiooni järgi, 2026. aastast alates avaldatakse andmed EMTAK-i 2025. aasta versiooni järgi;

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008);

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013v1 (HKL 2013v1);

Rahvuste klassifikaator 2011 (RK 2011);

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021);

Keelte klassifikaator 2013 (KK 2013).

Ei ole rakendatav

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased või 15–89-aastased)

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa)

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul
- töötas vähemalt ühe tunni ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
- osales tööga seotud koolitusel;
- ajutiselt ei töötanud puhkuse, haiguse, ema- või isapuhkuse või tööga seotud koolituse tõttu;
- oli vanemapuhkusel ja sai või omas õigust saada tööga seotud tulu (vanemahüvitist) või hüvitisi või pidi vanemapuhkusel viibima eeldatavalt alla kolme kuu;
- oli ajutiselt töölt eemal muudel põhjustel ja eeldatav töölt puudumise aeg oli alla kolme kuu;
- oli hooajatööline väljaspool tööhooaega, juhul kui ta jätkas regulaarselt tööga seotud ülesannete või kohustuste (v.a juriidiliste või administratiivsete kohustuste) täitmist

Töötu – 15–74-aastane isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:
- on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu töölt ajutiselt);
- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised, st kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:
- alla 15-aastased;
- üle 89-aastased;
- need 15–89-aastased, kes ei ole hõivatud ega töötud

Ajutine töö – suhteliselt lühikeseks ajaks võetud töö, mille lõpptähtpäev võib olla määratud töölepinguga, suulise kokkuleppega või muul viisil; ajutise töö liigid on hooajatöö, juhutöö ja muu ajutine töö

Ametiala – ametiala ametite klassifikaatori (AK) pearühmade järgi

Ametialapõhine sooline segregatsioon ehk vertikaalne sooline segregatsioon – näitab meeste ja naiste jagunemist ametialade lõikes. Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg ametialade lõikes segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on ametialadel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel ametialadel.

Ametirühm – ametirühm ametite klassifikaatori (AK) pearühmade järgi; valgekraede hulka loetakse ametialade pearühmadest juhid, tippspetsialistid, tehnikud ja keskastme spetsialistid ning kontoritöötajad ja klienditeenindajad; sinikraed on kõik ülejäänud

Brutopalk – palk koos tulumaksu jt töötaja maksudega

Elukestvas õppes osalenud isik – uuritaval perioodil formaalharidussüsteemis õppinud või koolitusel osalenud isik

Esimese taseme haridus või madalam – põhihariduseta, põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil

Formaalharidus ehk tasemeharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus

Hoolduskohustusega isik – isik, kelle osaajaga töötamise või mitteaktiivsuse põhjus on vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest

Hõivelõhe – tööhõive määra erinevus kahe rühma vahel

Hõiveseisund – kuulumine majanduslikult aktiivse või mitteaktiivse rahvastiku hulka; majanduslikult aktiivsed jagunevad hõivatuteks ja töötuteks

Hõivestaatus ehk hõivatu tööalane seisund – hõivatud jagunevad palgatöötajateks, ettevõtjateks, pereettevõtte palgata töötajateks vms

Immigrantrahvastik ehk välispäritolu rahvastik – inimesed, kes ise või kelle vanemad on sündinud väljaspool Eestit. Immigrantrahvastik on jaotatud esimeseks ja teiseks põlvkonnaks vastavalt isiku enda ja tema vanemate sünniriigile. Esimene põlvkond on isikud, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal. Teine põlvkond on isikud, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal.

Juhtivtöötaja – juhtide ametirühma kuuluv ja juhtimiskohustusi omav töötaja

Keeleoskus – keele valdamine vähemalt tasemel, mis võimaldab arusaamist igapäevase suhtlemise piires

Keeleoskuse tase – 1 – oskab rääkida ja kirjutada; 2 – oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida; 3 – saab igapäevase suhtlemise piires aru

Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond

Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond

Kolmanda taseme haridus – keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil, bakalaureus, magister või doktor

Koolitus – eesmärgipärane organiseeritud õpe (kursus, seminar, eratund), mis jääb väljapoole tasemeharidust, täiendusõpe; koolitused jagunevad tööalasteks ja huvikoolitusteks

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavad isikud, kes kasutavad ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kes ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev

Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – piirkond, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 200 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on vähemalt 5000 inimest

Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

Maa-asula – alevik ja küla

Maaline asustuspiirkond – asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku

Majandussektor – hõivatu töökoha tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi: primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (A); sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus (B–F); tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jm (G–S)

Mitteaktiivne tööotsija – isik, kes ei tööta ja on viimase nelja nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud, kuid ei saaks töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustada. Viimane tingimus eristab teda töötust.

Mitteaktiivne töösoovija – isik, kes ei tööta ja on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, kuid ei otsi aktiivselt tööd. Viimane tingimus eristab teda töötust.

Mittetöötav leibkond – leibkond, mille ükski liige pole tööga hõivatud

NEET-noor – 15–34-aastane isik, v.a ajateenija ja institutsioonis viibija, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel

Osaajaga hõivatu ehk osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg

Osaline töövõime – inimese töötamist takistab osaliselt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Osalise töövõime tuvastab töötukassa.

Palgatöötaja – isik, kes on hõivatud asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks täis- või osaajatööga (olenemata sellest, kas töökoht on või ei ole ametlikult registreeritud) ja kellele tasutakse rahas või natuuras

Piirkond – elukoha piirkond Euroopa Liidu ühise piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori järgi (tase NUTS 3): Põhja-Eesti – Harju maakond; Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond; Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

Pikaajaline töötu – töötu, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem

Pikaajalise töötuse määr – 12 kuud või kauem tööd otsinud töötute osakaal tööjõus

Puuduv töövõime – inimese töötamist tavatingimustes takistab märgatavalt tema terviseseisund ja sellest tulenevad tegutsemispiirangud. Alates 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimetuse asemel töövõimet. Töövõimet hindab töötukassa.

Puue – sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koos suhtumisest ja keskkonnast tulenevate takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste võib olla kas keskmine, raske või sügav.

Põhja-Eesti – Harju maakond

Põlisrahvastik – Eesti alalised elanikud, kelle vähemalt üks vanematest on sündinud Eestis

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus pole teada, omistatakse talle ema rahvus.

Standardviga – näitab valikvaatlusest tulenevat hinnangu varieeruvust

Sugu – juriidiline sugu

Suhteline standardviga ehk variatsioonikordaja – standardvea ja avaldatud hinnangu suhe protsentides; mida väiksem on suhteline standardviga, seda parem on hinnangu kvaliteet

Tegevusala – hõivatu töökoha tegevusala Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi

Tegevusalapõhine sooline segregatsioon ehk horisontaalne sooline segregatsioon – näitab meeste ja naiste jagunemist tegevusalade lõikes. Mida suurem on segregatsiooniindeksi väärtus, seda rohkem on tööturg tegevusalade lõikes segregeerunud. Kui indeksi väärtus on 0%, siis tööturul segregatsiooni ei ole, s.t naised ja mehed on tegevusaladel ühtlaselt jagunenud. Kui indeksi väärtus on 100%, on tööturg täielikult segregeerunud, s.t naised ja mehed töötavad täiesti erinevatel tegevusaladel.

Tegevuspiirang – terviseprobleemidest tingitud piirang inimese igapäevategevustes. Tegevuspiiranguga inimesed tehakse kindlaks isiku-uuringute põhjal, milles küsitakse terviseprobleemidest tulenevate piirangute kohta. Tegevuspiiranguga inimeste hulka arvestatakse need, kes on sellele küsimusele vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“. Enne 2015. aastat arvestati puudega inimeste tööhõive uurimisel tegevuspiiranguga inimeste hulka need, kes olid tööjõu-uuringus küsimustele tehtava töö liigi, töö hulga või kodust tööle liikumise kohta vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“.

Teise taseme haridus – üldkeskharidus, kutsekeskharidus/keskeriharidus/tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutseharidus keskhariduse baasil

Täielik töövõime – inimese töötamine ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate tegutsemispiirangute tõttu piiratud

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus

Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus

Töötuse lõhe – töötuse määra erinevus kahe rühma vahel

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus

Töövõimekadu – väljendab püsiva töövõimetuse ulatust protsentides. Püsivat töövõimetust tuvastas sotsiaalkindlustusamet kuni aastani 2016.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatöö kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma

Valim – kõigi huvipakkuvate isikute ehk üldkogumi hulgast juhuslikult küsitlemiseks välja valitud osa

Vastamismäär – vastanute osatähtsus valimisse sattunute hulgas

Vastanu – küsitlusele vastanud isik

Väga pikaajalise töötuse määr – 24 kuud või kauem tööd otsinud töötute osakaal tööjõus

Vähenenud töövõime – püsiv töövõimetus (tuvastab sotsiaalkindlustusamet), puuduv või osaline töövõime (tuvastab töötukassa)

Isik

Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased isikud, v.a institutsioonides elavad isikud.

Kogu Eesti

1989–…

Ei ole rakendatav

Aasta;

kvartal

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata