Tule tööle
Uudis
Mida räägivad kõige värskemad andmed Eesti majanduse kohta?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Vaatame otsa jaanuaris avaldatud statistikaameti andmetele – mis toimub Eesti majanduses?
Uudis
SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1%.
13
veebruar
Tule tööle
Blogi
Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?
Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised.
Blogi
Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?
Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised.
Blogi
Pikaajalisi töötuid on järjest enam
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni.
Blogi
Pikaajalisi töötuid on järjest enam
Pikaajaliste töötute arv kasvab kiiresti. Olukord ei ole veel nii halb kui 2001. aastal, mil Venemaa kriisi mõju tagajärjel küündis pikaajaliste töötute arv Eestis 40 000ni.
Blogi
Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine.
Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast.
Blogi
Eesti elanik unistab autost ja igatseb välismaale
Eesti sissetulekut aluseks võttes, elab suhtelises vaesuses 19% elanikkonnast. Eesti nn rahvuslik vaesus ei erine oluliselt Euroopa Liidu keskmisest. Samas kui võtta aluseks Euroopa Liidu keskmine sissetulek ja arvutada selle põhjal igale liikmesriigile vaesusmäär, on pilt hoopis teine.
Kõige enam oleks siis vaeseid Poolas, Ungaris, Leedus ja Lätis, kus vaesuses elaks üle 70% elanikkonnast. Eesti koos Slovakkiaga kuuluks nende riikide hulka, kus vaesuses elaks üle 60% elanikkonnast.
Blogi
Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis
Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.
Blogi
Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis
Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.
Blogi
Kõige haavatavamad on tööturul olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed
2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses.
2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini.
Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed.