Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?

Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised. Eestis on põllumajanduslike majapidamiste arv aastatel 2001–2007 vähenenud 2,4 korda, tegevuse on lõpetanud just väikesed majapidamised. Ehkki langustrend on iseloomulik kogu Euroopale, on see Eestis kordades kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kasutatav põllumajandusmaa ja loomade arv ei ole Eestis samal ajal oluliselt vähenenud — maa on läinud suurte majapidamiste kasutusse. Soomes on põllumajanduslikke majapidamisi küll ligi kolm korda rohkem, kuid kahe riigi paljud näitajaid on üsna sarnased — näiteks keskmine põllumajandusmaa suurus on Eestis 39 ja Soomes 34 hektarit. Põllumajanduse struktuuriuuringuga ei koguta rahalisi näitajaid, kuid põllukultuuride pinna, loomade arvu ja riigi standardkogutulu koefitsientide alusel arvutatakse majapidamiste standardkogutulu, mida mõõdetakse Euroopa suurusühikus (ESÜ = 1200 eurot ehk 18 768 Eesti krooni). Standardkogutulu 100 hektari põllumajandusmaa kohta on efektiivsusnäitaja, mis iseloomustab maa kasutamise kasumlikkust. Maa kasutamise kasumlikkus on Soomes enam kui kolm korda kõrgem. Eestis on see kuue aasta jooksul suurenenud küll ligi veerandi, kuid ELis oleme selle näitaja osas ikka veel eelviimasel kohal jäädes keskmisele alla koguni üle 4,5 korra. Baltimaadest kasutab maad kõige kasumlikumalt Leedu. Eesti ja Soome majapidamisi majandusliku suuruse järgi võrreldes, võime veenduda, et kahe riigi põllumajandus polegi nii sarnane. Kui Soomes annavad 72% põllumajandustoodangust keskmise suurusega majapidamised (8–100 ESÜ), mis moodustavad majapidamiste koguarvust 77%, siis Eestis on samal ajal suurem osa ehk 52% põllumajandustootmisest koondunud 1,4% suurte majapidamiste kätte (>=100 ESÜ). Kui Soomes on põhitootjateks füüsiliste isikute talud, kus valdavaks on peretööjõud, siis Eesti peamised põllumajandustootjad on aktsiaseltsid ja osaühingud. Kui Soome põhitootjatel on keskmiselt 2,3 töötajat, 45 hektarit põllumajandusmaad, 45 veist, 411 siga ja 87 lammast, siis Eesti põhitootjad on suurmajapidamised, kel on keskmiselt 32 töötajat ning 1032 hektarit põllumajandusmaad, 716 veist, 4363 siga ja 843 lammast. Põllumajanduse struktuuriuuring on üleeuroopaline põllumajandusstatistika põhiuuring, mis on aluseks EL põllumajanduspoliitika kujundamisel. Struktuuriuuringuid korraldatakse ELis juba 1966. aastast, iga kahe-kolme aasta järel valikuuringuna, igal kümnendal aastal põllumajandusloendusena. Eestis on põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatud neli korda — 2001. aastal põllumajandusloendusena, 2003., 2005. ja 2007. aastal valikuuringutena. 2010. aasta sügisel 1. septembrist kuni 15. novembrini toimub uuring taas põllumajandusloendusena.  Eve Valdvee, Statistikaameti 2010. aasta põllumajandusloenduse projektijuht  Tegemist on lühiülevaatega Eesti Statistikaseltsi konverentsil peetud ettekandest „Põllumajanduse struktuuriuuringud 2001–2007“ 13.–14.04.2010. [slideshare id=3717780&doc=eestipollumajandusestruktuuriuuringud-100414015634-phpapp01]