Noorte sportimisharjumused on muutunud mitmekesisemaks

Eesti spordiregistri andmetel oli 2025. aastal spordiklubides ja spordikoolides 132 281 kuni 19-aastast harrastajat, neist 76 155 olid poisid ja 56 126 tüdrukud. Kuni 19-aastased moodustasid üle poole (51,9%) kõigist harrastajatest, mis näitab spordiklubide ja spordikoolide olulist rolli laste ja noorte huvitegevuse korraldamisel ning liikumisharjumuste kujundamisel. 

Eelmisel aastal harrastati Eesti spordiklubides ja -koolides kokku 160 erinevat ala. Noorte seas on populaarseim spordiala jalgpall (20 652 harrastajat), kus koguni 86,6% harrastajatest olid 19-aastased või nooremad. Järgnesid ujumine (16 460), kulturism ja fitness (8508), kergejõustik (7369), korvpall (7152), võrkpall (4744), judo (4705) ja tennis (4374). Kui arvestada kokku kõik võimlemisalad (10 615 harrastajat), kuuluks võimlemine samuti noorte seas populaarsemate harrastuste hulka, kuid artiklis on spordialad esitatud Eesti spordiregistri detailse klassifikaatori tasemel, mistõttu käsitletakse võimlemise eri distsipliine eraldi. 

Spordieelistused erinevad mõnevõrra soo lõikes. Poiste seas olid 2025. aastal populaarseimad jalgpall (17 960 harrastajat), ujumine (9047) ja korvpall (5934), tüdrukutel aga ujumine (7413), kergejõustik (3811) ja tänavatants (3431). Ujumine ja kergejõustik on seejuures ühed vähestest suurema harrastajate arvuga aladest, kus poiste ja tüdrukute arv on suhteliselt tasakaalus. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tüdrukute osakaal noorte harrastajate seas kasvanud. Kui 2015. aastal moodustasid tüdrukud 37,1% kõigist noortest spordiharrastajatest, siis 2025. aastaks oli nende osakaal kasvanud 42,4%-ni. Poiste osakaal vähenes samal ajal 62,9%-lt 57,6%-le.