E-kaubanduse võimalusi kasutab müügitegevustes veerand Eesti ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutas oma toodete ja teenuste müügiks veebilehte või ettevõtetevahelist elektroonilist andmevahetust (EDI) 25% Eesti ettevõtetest. Nende kaudu saab tellimusi vastu võtta digitaalselt, mis on muutunud oluliseks osaks ettevõtete müügitegevusest.
Selle aasta infotehnoloogia uuringu andmetel müüdi tooteid ja teenuseid mõne veebilehe või EDI vahendusel enim kirjastamise, ringhäälingu ning sisu tootmise ja levitamise valdkonnas (61,5%). Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (56,2%) ning majutus ja toitlustus (45,3%). „Need valdkonnad hõlmavad laiale tarbijaskonnale suunatud tooteid ja teenuseid, mille ostmine veebilehe kaudu on kiire ja lihtne. Veebilehe kaudu jõuab ettevõte rohkemate klientideni ning pakub võimalust teha oste olenemata asukohast ja kellaajast,“ kommenteeris statistikaameti analüütik Luisa Nuka. Lisaks veebilehtedele kasutatakse laialdaselt ka EDI-lahendusi, mis võimaldavad tellimuste, arvete ja muude äriandmete automaatset vahetamist infosüsteemide kaudu.
Kõige vähem müüsid veebilehe või EDI kaudu aga ehituse (4,9%), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (7%) ning kinnisvaraalase tegevuse ettevõtted (8%). „Nendel tegevusaladel põhineb müük üldjuhul individuaalsetel lepingutel või projektipõhistel teenustel, seega veebilehe kaudu müümine ei ole prioriteet,“ lisas analüütik.
Veebilehe või EDI kaudu müünud ettevõtted, 2025
| Tegevusala | |
|---|---|
| Kirjastamine, ringhääling ning sisu tootmine ja levitamine | 61,5 |
| Hulgi- ja jaekaubandus | 56,2 |
| Majutus ja toitlustus | 45,3 |
| Toiduainete ja jookide tootmine | 41,7 |
| Tekstiili- ja rõivatootmine, nahatöötlemine ning nahktoodete tootmine | 31,5 |
| Koksi, puhastatud naftatoodete, kemikaalide ja põhifarmaatsiatoodete, kummi ja plasttoodete ning muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine | 30,3 |
| Kokku – kõik tegevusalad | 25,0 |
| Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 23,7 |
| Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning muude transpordivahendite tootmine | 21,2 |
| Töötlev tööstus | 21,0 |
| Info- ja sidetehnoloogia kokku | 18,4 |
| Puit- ja pabertoodete tootmine, trükindus ja paljundus | 16,3 |
| Elektriseadmete- ning mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine | 16,0 |
| Mööblitootmine; väärisesemete, muusikariistade ja mänguasjade tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus | 14,3 |
| Haldus- ja abitegevused | 13,8 |
| Elektroonilise side teenus, programmeerimine, konsultatsioonid, andmetöötlustaristu ja muu infoalane tegevus | 12,8 |
| Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus | 12,7 |
| Veondus ja laondus | 12,3 |
| Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 10,1 |
| Metallitootmine ja metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed | 9,3 |
| Kinnisvaraalane tegevus | 8,0 |
| Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 7,0 |
| Ehitus | 4,9 |
Töötavatest inimestest üle kolmveerandi kasutab e-kaubandust
Viimase kolme kuu jooksul enne uuringule vastamist tegi internetist oste 69% Eesti elanikest, mida on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui 2025. aastal. Kõige aktiivsemalt kasutavad e-kaubanduse võimalusi töötavad inimesed ehk hõivatud (77,1%), neile järgnevad kõrgharitud inimesed (76,3%) ja mittetöötavad (üli)õpilased (75,8%).
Infotehnoloogia uuringu andmetel on veebikaubandus populaarsem naiste kui meeste seas. Kõige vähem oste teevad internetis aga pensionärid – viimase kolme kuu jooksul enne uuringule vastamist kasutas seda võimalust 39,5% pensionäridest. „Selle põhjuseks on ilmselt harvem interneti kasutamine ning väiksem digioskuste tase. Samuti võivad pensionärid eelistada traditsioonilist poodides kohalkäimist internetikaubandusele,“ märkis Nuka.
E-kaubanduse kasutamise osatähtsus isikurühmades viimase kolme kuu jooksul, 2026
| Kokku | 68.7 |
|---|---|
| Mehed | 65,0 |
| Naised | 72,2 |
| Põhiharidusega (I taseme haridusega) või alla selle | 61,8 |
| Keskharidusega (II taseme haridusega) | 64,5 |
| Kõrgharidusega (III taseme haridusega) | 76,3 |
| Hõivatud | 77,1 |
| Töötud | 64,1 |
| Mittetöötavad (üli)õpilased | 75,8 |
| Mittetöötavad pensionärid ja teised mitteaktiivsed | 39,5 |
Elektroonilised kanalid on olulised müügitulu suurendajad
Veebimüügi tähtsus avaldub Nuka sõnul ka müügitulus. „Kokku moodustas veebilehe või EDI kaudu tehtud müügi osatähtsus ettevõtete müügitulust 19,3% ehk 12,784 miljardit eurot,“ tõi analüütik välja. Suurim oli see elektroonilise side teenuse, programmeerimise, konsultatsioonide, andmetöötlustaristu ja muu infoalase tegevuse valdkonnas, kus veebimüügi osatähtsus müügitulust oli 48,8%. Sellele järgnesid info- ja sidetehnoloogia (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kokku, 46,5%) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning muude transpordivahendite tootmisega (44,7%) tegelevad ettevõtted.
„Suur müügitulu osatähtsus nendes valdkondades võib olla seletatav sellega, et pakutavad tooted ja teenused on digitaalsed või põhinevad ettevõtetevahelisel elektroonilisel tellimisprotsessil. Seega saab neid tellida, osta ja kasutada veebilehe kaudu, mistõttu moodustabki veebimüük väga suure osa müügitulust,“ selgitas Nuka.
Kõige väiksem oli veebilehe või EDI kaudu müügi osatähtsus müügitulust aga kinnisvaraalases tegevuses (0,3%), ehituses (0,5%), kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (1,2%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises (2,3%). „Need on tooted või teenused, mida pole otstarbekas veebilehe kaudu müüa või mille müük toimub enamasti lepingute, hangete või individuaalsete pakkumiste alusel,“ põhjendas analüütik.
Enda veebilehte või äppi kasutab müügis viiendik ettevõtetest
Ettevõtte enda veebilehe või äpi (s.t ettevõtte veebileht või äpp, kus müüakse ainult ettevõtte enda tooteid) kaudu müünud ettevõtteid oli 2026. aasta infotehnoloogia uuringu andmetel 20,9%. Kõige aktiivsemalt kasutas enda veebilehte või äppi müügis kirjastamise, ringhäälingu ning sisu tootmise ja levitamise valdkond (57,4%), aga ka hulgi- ja jaekaubandus (49,6%). Kõige vähemaktiivsed enda veebilehe või äpi kasutamisel olid ehituse (4,5%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnad (4,7%).
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2026. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid. Uuring viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides samal ajal ja sama metoodika alusel. Eurostat avaldab liikmesriikide andmed aasta lõpus.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete seas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.
Andmed on avaldatud 15.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte. Detailsemad andmed on avaldatud statistika
andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)