Statistikaameti andmed võimaldavad vaadata pikalt ajas tagasi ja võtta vaatluse alla kogu rahvastikus toimunud muutusi. Samal ajal loovad üha juurde tekkivad uued ja detailsemad andmed võimaluse uurida selliseid rahvastikku puudutavaid uusi nähtuseid, mida veel uuritud ei ole. Nii leiab Tartu ülikooli inimgeograafia  ja regionaalplaneerimise õppetooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm, kelle teadustöö põhineb suuresti just statistikaameti andmetel. 

Statistikaameti andmetel on Eesti omavalitsuste elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kiiremini kui riigis keskmiselt. Rahvuselt eestlaste arv on kasvanud 25 000 inimese ehk 3% võrra, ulatudes nüüd 935 000 inimeseni. 

Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.

24. veebruaril tähistab Eesti 107. sünnipäeva. Sel puhul võttis statistikaamet kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. 

Eestis elab palju eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub Eesti üha mitmekesisemaks. Aga milline on teistest rahvusest elanike informeeritus Eestis toimuvast? Kui palju suhtlevad omavahel erinevad Eestis elavad rahvused? Muu hulgas sellistele küsimustele vastab kultuuriministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud juhtimislaud Sidus Eesti.  

Liitnimede populaarsus on järsult kasvanud alates taasiseseisvumisest. Viimase paarikümne aasta jooksul on ligi kuuendik poistest ja ligi viiendik tüdrukutest saanud endale rohkem kui ühe nime. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris rahvastikuregistri nimede andmete põhjal Eesti populaarseimaid liitnimesid ja viimaste aastate liitnimede trende.