Uudis
Uudis
Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Koos Eesti, Rootsi ja Euroopa Liiduga edendab Ukraina oma statistikasüsteemi reforme algatuse kaudu, mille eesmärk on toetada riigi ülesehitust ja EL-iga integreerumist.
Uudis
Lastega perede argipäev: rohkem kokkuhoidu, kuid mitte laste arvelt
1. juunil tähistatakse Eestis rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on muu hulgas pöörata tähelepanu laste heaolule ja arenguvõimalustele. Viimase, 2020. aastal läbi viidud üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu andmetel sõltuvad lastega perede tarbimisvalikud Eestis suuresti pere suurusest ja võimalustest.
Uudis
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Uudis
Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?
Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.
Blogi
Müüja, malevlane, marjakorjaja – kellena töötavad Eesti noored?
Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.
Uudis
Tööaeg on muutunud paindlikumaks ja tööga rahulolu on kasvanud
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.
Blogi
Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Uudis
Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.
Uudis
Uudis
Tööhõive määr oli 2017. aastal rekordkõrge
Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.
22. juunil töötab statistikaameti infotelefon kella 13.00-ni. 23. ja 24. juunil on infotelefon suletud. Häid pühi!