Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis

Eelmisel aastal oli ligi viiendikul hõivatutest olemas kaugtöö kogemus. Kaugtööd tehakse enamasti vaid osa tööajast. Umbes pool kaugtöö tegijatest teeb seda alla veerandi tööajast ehk ühel päeval nädalas või harvem, umbes viiendik aga poole kuni kolmveerandi tööajast. Kogu oma tööaja töötab kontorist väljaspool vaid kümnendik kaugtöö tegijatest. Seega on pigem levinud töökorraldus, kus inimesed teevad mõnel päeval nädalas kaugtööd ja viibivad suurema osa tööajast töökohal. Edaspidi on vaadatud kõiki kaugtöö tegijaid koos olenemata ajalisest osatähtsusest.

Kaugtöö võimalused sõltuvad ametist ja tegevusalast

Kui vaadata, millised töökohta ja töötajat iseloomustavad näitajad selgitavad kõige enam kaugtöö võimalikkust, siis esmajärjekorras on selleks ametikoht. Enamus kaugtöö tegijaid töötavad valgekraede ametikohtadel: juhtidest on kaugtööd teinud 42%, tippspetsialistidest 35%, keskastme spetsialistidest 27% kontoritöötajatest 15%. Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud, nad moodustavad alla 10% kaugtöötajatest. Kõige suurem kasv kaugtöö tegijate seas on viimasel viiel aastal olnud keskastme spetsialistide ja tippspetsialistide hulgas. Teistel ametialadel on kasv jäänud tagasihoidlikumaks.

Tegevusaladest on kaugtöö tegemise osakaal kõrgeim info ja side tegevusalal (54% on teinud kaugtööd), järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus kaugtöö tegijaid oli üle 40% kõigist sama tegevusala hõivatutest. Ligi 30% on kaugtöö tegijate osatähtsus avaliku halduse ja riigikaitse ning kinnisvaraga seotud tegevusaladel. Samadel tegevusaladel on viimastel aastatel olnud ka kõige suurem kaugtöö tegijate arvu kasv. Kaugtöö võimalusi on vähe töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel, kus kaugtöö tegijaid jääb alla 10% kõigist hõivatutest.

Kaugtööd teevad kõrgharitud, parimas tööeas ja alaealiste lastega töötajad

Kaugtööd võimaldavad ametid ja tegevusalad eeldavad enamasti kõrgharidust, seega on kaugtöö tegijate hulgas suur osa kõrgharidusega inimesi. Pisut rohkem teevad kaugtööd mehed, kuid erinevus meeste ja naiste vahel on viimastel aastatel järjest vähenenud. Vanuselised käärid on aga suured. Kaugtöö tegijaid on 25–44-aastaste hõivatute seas 24%, kuid tunduvalt vähem on neid 15–24- ja üle 44-aastaste hulgas. Vanuselisi erisusi kaugtöös seletab ühelt poolt eakamate töötajate väiksem tehniline võimekus, teisalt ka noorte tööturule sisenejate ja vanemate inimeste töötamine ametikohtadel, kus kaugtööd pole võimalik teha.

Olulised muutused on toimunud alaealiste laste vanemate kaugtöö tegemises. 2015. aastal ei olnud suuri erinevusi lastega ja lasteta hõivatute kaugtöö osatähtsuses. Kõige rohkem tegid siis kaugtööd alaealiste laste isad. 2019. aastaks oli alaealiste lastega naiste kaugtöö osatähtsus jõudsamalt kasvanud kui meestel, nii emadest kui isadest tegid eelmisel aastal 24% kaugtööd. Lastetutest või täiskasvanud laste vanematest tegid kaugtööd 16%.

Kaugtöö sobiks kindlasti hästi erivajadustega inimesetele, aga andmed seda ei näita. Puudega või vähenenud töövõimega hõivatutest on kaugtöö tegijate osatähtsus väga madal, jäädes 8% piiresse ega ole ka viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Kaugtöö pealinn on Tartu

Kaugtööd saab teha ka suurematest keskustest eemal elades, aga paraku on praktikas kõrgeim kaugtöö osatähtsus Harju ja Tartu maakonnas. Kolmandal kohal on Hiiu maakond, mis on ka ainsaks kaugemaks maakonnaks, kus on keskmisest kõrgem kaugtöö osatähtsus. Kõrgeim kaugtöö osatähtsus on aga Tartu linnas, mis on ilmselt seletatav suure kõrgharidusega elanike osakaaluga.

Põhjuseks, miks teistes piirkondades vähe kaugtööd tehakse, võib olla kõrgharidust eeldavate töökohtade koondumine kahte suuremasse keskusesse. Samuti on keskustest kaugemale liikumise takistuseks see, et enamus kaugtöö tegijaid toimetavad töökohast eemal vaid väikese osa tööajast. Seega tuleks kaugemale kolides mitu korda nädalas võtta ette pikk teekond Tallinna või Tartu kontorisse.

Suured muutused kaugtöös sel kevadel

Kui vaadata kõige värskemaid andmeid selle aasta teise kvartali kohta, siis kasvas kaugtööd tegevate hõivatute hulk 198 700-ni, mis on ligi 40% hõivatutest. Seda kasvu iseloomustab märtsis COVID-19 levikust põhjustatud eriolukord, mil leiti kiiresti rohkem ja uusi kaugtöö võimalusi.

Kaugtöö kasvas peamiselt samades ametites ja tegevusaladel, kus ka senini oli selle osatähtsus kõrgem. Info ja side tegevusalal suundus kaugtööd tegema üle 80% hõivatutest, palju ei jäänud maha finants- ja kindlustustegevus. Erandlikult kasvas kaugtöö osatähtsus hariduse tegevusalal, kus varem selleks võimalusi eriti polnud. Samuti kasvas keskmisest enam kaugtöö avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal.

Maakondade tipus olid endiselt Harju, Tartu, Hiiu ja Rapla maakonnad, kus kaugtöö osatähtsus oli juba varem kõrge ning kasvas teises kvartalis veelgi. Tekkis küll oluline surve kaugtöö tegemiseks, aga see ei muutnud kaugtöö osatähtsust Tallinnast ja Tartust väljaspool.

Kaugtöö ja kodus töötamise erisused ja sarnasused

Tööjõu-uuringuga uuritakse kahte sarnast töökorraldust: kaugtööd ja kodus töötamist. Kodus töötamine erineb kaugtööst, sest see tähendab töökorraldusena kavandatud kodus töötamist (mitte selle töö tegemist, mida oleks võinud teha ka töökohas). Seevastu kaugtöö all on mõeldud töötamist väljaspool tööandja tööruume, olles samal ajal tööandjaga ühenduses infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahenditega. Näiteks on kodus töötamisega tegu vabakutselise tõlkija puhul, kes kogu aja kodus või mujal nö iseenda heaks töötab. Kaugtööga on aga tegemist juhul, kui tõlkijal on tööandja, kellega kokkuleppel töötab ta (osaliselt) kodus või mujal, olles tööandjaga ühenduses infotehnoloogiliste lahenduste abil.

Seega võib hõivatu korraga töötada kodus ja teha kaugtööd (2019. aastal 94 800 hõivatut), aga võib ka töötada kodus kaugtööd tegemata (39 600 hõivatut) või teha kaugtööd väljaspool kodu (28 500 hõivatut). Kodus töötajad ja kaugtöö tegijad on suures osas kattuvad, aga ühe näitaja poolest siiski eristuvad - nimelt on kodus töötajate hulgas oluliselt rohkem ettevõtjaid, kes ei tee kaugtööd.

Eestis on kodus töötavate hõivatute osakaal stabiilselt 5-7% juures püsinud. Seevastu on muutlik olnud aga nende osakaal, kes mõnikord kodus töötavad. Nende osakaal hõivatutest oli 2019. aastal 13,1% jaalates 2016.t aastast on kasvanud. Soolises lõikes töötas tavaliselt kodus 6,4% meestest ja naistest 7,5%. Ootuspäraselt oli üksikettevõtjate osakaal suurem nii tavaliselt kui ka mõnikord kodus töötavate hõivatute seas, vastavalt 29,1% ning 24%.

Kodus töötamine Euroopa riikides

Rahvusvaheliselt saab võrrelda kodus töötamist, sest kaugtöö tegemise andmete kogumine ei ole tööjõu-uuringus kohustuslik. 2019. aastal töötas 15-74-aastastest Euroopa Liidus tavaliselt kodus 5,6% hõivatutest, Eestis töötas tavaliselt kodus 7%. Kõige rohkem töötasid kodus Soome (14,5%), Hollandi (14,4%) ja Luksemburgi elanikud (11,8%). Kõige vähem aga Bulgaaria, Rumeenia ning Ungari elanikud.

Kodus töötamise osakaalu erinevusi selgitab riigi tööturu ametialane struktuur. Valgekraede ametikohtade osatähtsuse ja kodus töötamise määra vahel on Euroopa riikides positiivne korrelatsioon. Samuti on selge seos tippspetsialistide ametikohtade osatähtsuse ja kodus töötamise määra vahel. Eestis oli 2019. aastal tippspetsialiste 21,4% hõivatutest, mis jääb alla kõrge kodus töötamise määraga riikidele. Soomes oli tippspetsialiste 26,3%, Hollandis 27,0% ja Luksemburgis 40,9% hõivatutest. Seevastu madala kodus töötamise määraga Bulgaarias, Rumeenias ja Ungaris oli tippspetsialiste 16-17%.

Artikkel ilmus lühendatud kujul ajalehes Postimees 6. oktoobril 2020.