Uudis
Uudis
Valmis Eesti SKP iga-aastane revisjon
Täna, 14. augustil avaldas statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise revideeritud näitajad. Ümberarvestuste käigus uuendati aegrida perioodil 2022–2025.
Blogi
Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Pealkirja esimesele küsimusele oskavad ilmselt kõige paremini vastata füüsikud. Teisele küsimusele aga majandusteadlased, statistikud ja vahel ka meie ise.
Blogi
Tehisaruks valmistumine: korras andmehaldus loob eelduse innovatsiooniks
Korras andmeid on lihtsam kasutada ja leida, samuti on neid lihtsam asutuste vahel jagada, et maksimeerida andmetest saadavat kasu. See aga eeldab, et asutustel on oma andmetest hea ülevaade ning andmed on piisava täpsusega kirjeldatud ja katalogiseeritud. Kvaliteetselt hallatud andmed loovad tugeva aluse, millele on omakorda võimalik rajada innovaatilisi tehisaru- ja masinõppelahendusi, mis suurendavad andmete kättesaadavust ja kasu veelgi.
Uudis
Statistikaameti oivakeskus aitab tõsta andmehalduse võimekust kogu avalikus sektoris
Statistikaamet on viimastel aastatel toetanud andmehalduse põhimõtete rakendamist, rollide ja vastutuste määratlemist, andmete kirjeldamist ning andmekvaliteedi jälgimise metoodika kasutuselevõttu asutustes. Järgmise sammuna keskendume tervikliku võimekuse kujundamisele, mis aitab asutustel paremini täita riigi tasandi eesmärke.
Uudis
Ehitusmaht suurenes eelmisel aastal 9%
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10%.
Blogi
Põllumeestele makstav piima kokkuostuhind on tõusuteel
Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.
Blogi
Veebruari maagilised kuupäevad panevad pulmakellad helisema
Täna on päev, mil paljud paarid tõttavad perekonnaseisuameti poole, et sõlmida seal loodetavalt kauakestev liit nimega abielu. See päev pole juhuslik – 22.02.2022 on üks neist maagilistest kuupäevadest, mil paaripanijad teevad pikemaid töötunde ning armastust tähistatakse kaugelt enam kui mõnel muul päeval aastas. Kas veebruarist on saanud uus juuli ning kui paljud abielud üldse püsima jäävad?
Uudis
Rahvaloenduse küsitlejad on liikvel, kuid kodukülastusi ei toimu
Rahvaloenduse lõpuni on jäänud täpselt nädal ning inimeste andmete kogumine jätkub telefoniintervjuude vormis. Epideemia tõttu kodukülastusi rahvaloendusel sel korral ei toimu. Küll aga toimetavad küsitlejad kohustusliku juhuvalimi aadresside postkastidesse teatisi palvega elanikel rahvaloendajaga ühendust võtta.
Blogi
Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?
Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?
Uudis
Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmelugusid ja infograafikat
Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2022“ silmapaistvaid andmekäsitlusi, et välja selgitada möödunud aasta säravaimad andmelood ja infograafika lahendused Eestis.
Blogi
Usk kinnisvaramuinasjuttu jätkub
Eestis arvatakse tihtipeale, et kinnisvara on võluinvesteering, mille väärtus saab ainult kasvada ja mille hinnad kunagi ei kuku. Ühtlasi ollakse veendumusel, et kinnisvara on üks ja ainus koht, kus rahapaigutus elab turvaliselt üle kõik majanduslikud tagasilöögid. Tore muinasjutt, kuid kas ühel päeval äkki reaalsus kohale ei jõua?
Blogi
Talispordi harrastajate lemmikalad on murdmaasuusatamine ja jäähoki
Veel loetud päevad saame kaasa elada taliolümpiamängudele. Eestist sõitis Pekingisse 26 sportlast, kuid talispordipisikuga on nakatunud oluliselt rohkem eestimaalasi. Spordiregistri põhjal treenis Eesti spordiklubides ja -koolides eelmisel aastal 184 300 harrastajat, neist 7130 ehk ligi 4% tegeles talispordialadega. Kõige enam talispordi harrastajaid 100 000 elaniku kohta oli Valga- ja Võrumaal.
Uudis
Rahvaloendus on teistest maakondadest paremini edenenud Raplamaal ja Hiiumaal
Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.
Uudis
Aastaga langes töötute arv, töötuse periood aga pikenes
Statistikaameti andmetel oli 2021. aastal tööjõus osalemise määr 71,1%, tööhõive määr 66,7% ja töötuse määr 6,2%. Töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.
Uudis
Kellele ja miks rahvaloendaja veebruaris helistab?
Veebruaris jätkub rahvaloendus, kuid väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis. Eelmisest rahvaloendusest tuttavaid kodukülastusi soovib statistikaamet hoida minimaalsena, et aidata kaasa viiruste leviku takistamisele.
Uudis
Välisturistide arv langes möödunud aastal 1997. aasta tasemele, aga siseturism tegi rekordi
Statistikaameti andmetel peatus 2021. aastal majutusettevõtetes üle kahe miljonit turisti, mis on 8% rohkem kui aasta varem, aga 44 % võrra vähem kui 2019. aastal. Suurenes sise- ja vähenes välisturistide arv.