Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.

Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.