Leibkonnad

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Aja jooksul leibkonna koosseis muutub: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, ei kuulu ta enam oma vanematega samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on tegemist üheliikmelise leibkonnaga. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga.

Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad? Üha rohkem elatakse Eestis üksi või väiksemates leibkondades. Statistika aitab mõista, kuidas on inimeste eluviis ja toimetulek omavahel seotud ning kuidas need aja jooksul muutuvad.

Leibkondade üldandmed näitavad Eesti leibkondade arvu, keskmist suurust ja tüüpi ning paiknemist maakonniti.

Leibkonna eelarve statistika annab ülevaate leibkondade kulutustest aastas ühe leibkonnaliikme kohta: kui palju kulutavad leibkonnad eri kulugruppidele, näiteks toidule, eluasemele, rõivastele, transpordile või väljas söömisele. Leibkondade kulutusi saab võrrelda leibkonna tüübi, elukoha, tulu- ja kulukvintiilide ning sotsiaal-majandusliku seisundi järgi.

Leibkondade elamistingimuste statistika annab ülevaate leibkondade eluruumide suurusest, elamute tüüpidest ja vanusest ning sellest, kuidas eluruume köetakse.

Leibkondade statistikat kasutatakse sotsiaal- ja perepoliitika kujundamisel ning ühiskonnas toimuvate muutuste hindamisel.

Leibkondade üldarv 651,3 tuhat
-0,6%
Lastega leibkondade arv 162,0 tuhat
0,1%
Lasteta leibkondade arv 489,4 tuhat
-0,9%
Leibkonnaliikme kulutused 5 723,4 eurot aastas
-2,4%
Leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 1 300,4 eurot aastas
4,7%
Leibkonnaliikme kulutused eluasemele 932,6 eurot aastas
1,9%
Leibkonnaliikme kulutused transpordile 786,2 eurot aastas
-8,5%
Korterelamutes elavad leibkonnad 57,8 %
Leibkonnad, kellel on vähemalt 30 ruutmeetrit kasulikku pinda leibkonnaliikme kohta 59,2
2,1%

Lastega leibkonnad, 2018–2025

Ühik: tuhat

 20182019202020212022202320242025
Täiskasvanu ja laps(ed)18,920,120,120,419,418,822,523,6
Ühe lapsega paar42,142,442,943,141,643,544,545,7
Kahe lapsega paar43,742,440,541,343,243,640,740,4
Vähemalt kolme lapsega paar12,314,917,217,416,316,816,614,3
Ala- ja täisealiste lastega paar20,117,419,119,720,424,322,324,0
Muu lastega leibkond18,618,215,714,014,215,015,313,9

Leibkonnaliikme kulutused aastas, 2019, 2020

Ühik: eurot

 20192020
Toit ja alkoholita joogid1 242,01 300,4
Alkoholjoogid ja tubakas183,2187,8
Rõivad ja jalatsid317,8280,5
Eluase915,1932,6
Majapidamiskulud426,9451,9
Tervishoid255,8251,2
Transport859,0786,2
Side276,1279,2
Vaba aeg625,0563,6
Haridus56,653,4
Restoranid ja hotellid311,9247,4
Mitmesugused kaubad ja teenused312,4307,5
Muud kulutused80,181,5

Leibkonnaliikmete eluruumi probleemid, 2023

Ühik: %

 Linnaline või väikelinnaline asustuspiirkondMaaline asustuspiirkond
Katus laseb läbi2,76,9
Rõsked seinad, põrand või vundament5,011,2
Liiga hämar2,54,1
Kuritegevus eluaseme läheduses4,92,8
Eluruumi kostab müra27,218,4
Eluruumi ümbruses saaste20,116,2
Uudis

Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest

Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.

Loe edasi 16. september 2026
Uudis

Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu

Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.

Loe edasi 27. juuli 2026