Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra rohkem
Statistikaameti andmetel saavad mehed Eestis naistest kõrgemat palka ligikaudu 80% ametites. Kõige enam erinevad naiste ja meeste palgad keskeale lähenevate ja keskealiste seas. Pooltes ametites teenivad mehed naistest vähemalt kümnendiku võrra suuremat palka.
Tarbijahinnaindeks langes märtsis 0,5%
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 2,1% ja teenused 8,1% kallimad.
Veebruaris kasvas tööstusettevõtete toodang 2,3%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta veebruaris püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,6% ja energeetikas 6%, kuid kahanes mäetööstuses 14,3%.
Statistikaamet ühes aastas: 3000 avaldatud näitajat, 54 000 tundi ajasäästu, 144 andmekirjeldusprojekti
Statistikaamet avaldas möödunud aastal üle 3000 värske näitaja, mida ameti andmebaasis vaadati kokku üle 2 miljoni korra. Uute andmeallikate kasutuselevõtu abil vähenes andmete esitamisele kuluv aeg ligikaudu 54 000 tunni võrra. Õigel ajal avaldas statistikaamet 99,4% riiklikust statistikast.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid märtsis 0,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3%, eelmise aasta märtsiga võrreldes indeks aga tõusis 4,3%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.
Eesti-siseste reiside arv kasvas mullu 8%
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal üle 1,5 miljoni ööbimisega välisreisi, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,5 miljonit ehk 8% enam kui aasta varem.
Valitsemissektori võlg jätkas 2024. aastal kasvu, eelarve puudujääk vähenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7% ja võlatase 23,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 665,7 miljoni euroga.
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal 6,1%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.