Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?
Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025.
Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust.
Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie olemise mõte on ausalt ja oma parimaid oskusi ning teadmisi kasutades näidata, mis toimub meie rahvastikuga, kuidas saavad meie inimesed eluga hakkama, mis seisus on meie keskkond, kuhu liigub meie majandus. Just pöördelistel hetkedel majanduses või demograafias on arusaadav avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ning ootus andmete kõrgeimale kvaliteedile.
THI-l, mis iseloomustab kõikvõimalike tarbekaupade ja teenuste hinnamuutust, on sealjuures erakordselt kaalukas roll: selle alusel indekseeritakse pensione, üüri- ja hooldustasusid ning muid olulisi makseid. Mistahes anomaalia selle arvutamises mõjutab otseselt inimeste heaolu ning võib vähendada usaldust nii statistika kui ka riigi vastu tervikuna.
Statistikaametis teame, et indeksi ülehindamise põhjustas elektrihinnaindeksi arvutamise aluseks olev metoodika. Põhjus ei olnud statistikute hoolimatus ega soov statistikat moonutada. Vastupidi, eesmärk oli hoida näitajad võimalikult stabiilsed, võrreldavad ja seeläbi ka usaldusväärsed. 2021.– 2022. aasta energiakriis oli erakordne olukord ja energiahindade sellise ulatuse ja kiirusega toimunud muutusteks ei olnud statistikaametis kasutatav mudel valmis. Statistikaamet tugines energiakriisi ajal teadaolevalt parimale metoodikale, kuid tagantjärele osutus see – nagu me nüüd teame – ebapiisavaks.
Statistika usaldusväärsus ei tähenda absoluutset tõde
THI eesootav elektrikomponendi tasemekorrektuur on Eesti statistikas esmakordne selline juhtum nii näitaja olulisuse kui ka osaks saanud avalikkuse tähelepanu mõttes. Sellest juhtumist võib jääda kahtlus, kas muud statistikaameti avaldatavad andmed on õiged.
Olgu öeldud, et statistikaamet avaldab ühes aastas ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mille kokkupanemisel võib alates andmete kogumisest kuni avaldatava andmetabelini minna valesti nii mõndagi. Selleks, et seda ei juhtuks, on riikliku statistika tegemine üles ehitatud Euroopa statistikasüsteemi loogikat ja reegleid jälgides. Nende täitmist jälgib regulaarselt Eurostat. Viimase eksperthinnangu Eesti statistika tootmisele tervikuna andis Eurostat 2021. aasta lõpus. Eurostat kinnitas, et Eesti statistikaamet tegutseb kooskõlas Euroopa statistika tegevusjuhisega ja andis mitmeid soovitusi riikliku statistika paremaks tegemiseks, kvaliteedile otseseid etteheiteid ei tehtud. 2023. aastal andis Eurostat heakskiidu THI arvutamise metoodikale.
Statistika usaldusväärsus ei tähenda absoluutse tõe esitlemist, vaid selle poole püüdlemist. Statistika usaldusväärsust võiks pigem näidata see, kuidas riske, näiteks veamäära, hinnatakse ja ilmnenud probleeme lahendatakse. Kui statistikaameti jaoks sai järjepideva vaatluse ning usaldusväärsete andmete alusel selgeks, et energiahinna komponent THI arvutamisel on tõenäoliselt üle hinnatud, asusime probleemi lahendama. Jah, tagantjärele hinnates oleks me võinud teha seda kiiremini. Aga me pole jäänud ootama, et probleem ise laheneks – oleme tugevdanud meie tarbijahindade meeskonda, vaadanud kriitiliselt üle kõik andmeallikad ja parandanud koostööd energiasektori ettevõtetega ning teinud plaani, kuidas selliseid olukordi tulevikus ennetada ja vältida. Nii loodame, et kõik see ja peagi kasutusele võetav uus metoodika teeb THI arvutamise täpsemaks ja on võimalike tulevaste hinnakõikumiste suhtes piisavalt tundlik. See ei ole kerge – tarbijakorvis on üle 700 elemendi, mille hinnaliikumisi me iga kuu jälgime. Aga me tahame seda teha parimal võimalikul moel.
Riiklik statistika vajab paremaid andmeallikaid
On tervitatav, et puhkenud avalikud arutelud bürokraatia vähendamise üle on viimasel ajal jõudnud küsimusteni, kuidas me andmeid kogume ja milliseid andmeallikaid kasutada saame. THI juhtumi põhjal näeme hästi, et me vajame uusi, täpsemaid ja ajakohasemaid andmeid rohkem kui kunagi varem. Me peaksime välja selgitama, kuidas kõiki osapooli võimalikult vähe koormates saada parimad andmed, mida kasutajad vajavad. Paljud sellised andmed on riigi käsutuses, aga järjest enam asuvad need hoopiski teatud teenuseid pakkuvate eraetevõtete valduses – siin on väga suured võimalused sektorite vaheliseks koostööks parema statistika nimel.
Täpsed andmed eeldavad paremaid andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab investeeringuid metoodika ja IT-arendusse, aga ka privaatsuse ja andmete ligipääsuga seotud õiguslike küsimuste lahendamist. Kas ja kuidas oleme Eestis valmis panustama sellesse, et andmed oleksid võimalikult täpsed? Millist hinda oleme valmis selleks aktsepteerima ja millist kasu soovime saada?
See on oluline debatt, mida ühiskonnas õnneks juba peetakse. Parema statistika tagamiseks on vaja, et kõik osapooled – riik, erasektor ja kodanikud – teeksid koostööd ja mõistaksid, et kvaliteetsel statistikal on oma hind just andmetele juurdepääsu tagamise, sealhulgas võimaliku privaatsusriive, aga ka pideva arendusvajaduse ja kvaliteedikontrolli näol. Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse.
Riiklik statistika ei saa olla kunagi absoluutne tõde, aga see ei tähenda, et statistika oleks justkui üks „vale“ kategooria Benjamin Disraeli poolt anekdoodiks muudetud väikeste ja suurte valede skaalal. Statistika usaldusväärsus seisneb läbipaistvuses, eksimuste tunnistamises ja nende parandamises. Statistikaameti kohustus on olla avatud ning kiiresti reageerida võimalikele probleemidele. Usalduse taastamine ei tule üleöö, aga me teeme kõik endast oleneva, et Eesti riiklik statistika oleks ka tulevikus usaldusväärne juhtimistööriist avalikule sektorile ja usaldusväärne infoallikas kõigile Eesti inimestele.