Uudis
Uudis
Kohalikud omavalitsused vajavad rohkem andmeid ja tuge nende tõlgendamisel
„Kohalikus omavalitsuses analüütikuna töötades on väga mugav luua statistikaameti juhtimislaua lehel päris oma juhtimislaud, kuhu saan endale sobiva ülesehituse alusel koondada minu tööks vajalikke andmeid,“ kirjutab Narva linna arenduse ja ökonoomika ameti juhiabi-analüütik Anastassia Yakovleva. „Samal ajal ootan rohkem avalikult kättesaadavaid andmeid ja tuge nende tõlgendamisel, et omavalitsused saaksid kohalikku elu targemalt planeerida,“ rõhutab ta.
Blogi
Eesti elanikud saavad reisikindlustuse vajalikkusest aina enam aru
Mullu sõlmiti reisikindlustuse lepinguid 25,7 miljoni, 2022. aastal aga 22,4 miljoni euro eest. Kui palju eestlasi kasutab reisikindlustust ja milliste summade eest? Tänases statistikablogis uurib statistikaameti analüütik Egle Loorits lähemalt viimaseid reisikindlustuse andmeid.
Uudis
Valmis Eesti SKP 2024. aasta suurrevisjon
Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.
9
september
Tule tööle
Uudis
Tarbijahinnaindeksi kasvu pidurdas oktoobris energiahindade osaline kompenseerimine
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga 1,1% ning tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 22,5%. Mulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad 20,5% ja teenused 26,4% kallimad.
Uudis
Rahvaloendus. Usku omaks pidavate inimeste osakaal püsib muutumatuna, õigeusk on jätkuvalt levinuim
Eesti inimestest peab mõnda usku omaks hinnanguliselt 29%. See näitaja on püsinud muutumatuna viimase kolme rahvaloenduse jooksul. Eelnevate loendustega võrreldes on tõusnud aga nende osakaal, kes ei pea omaks ühtegi usku – kui 2011. aastal oli see 54%, siis nüüd 58%. Levinuim religioon Eestis on õigeusk.
13
november
Tule tööle
Uudis
Tööstustoodang pööras septembris langusesse
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris püsivhindades 7,5% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ainult ühes – energeetikas 3,5%, kuid langes töötlevas tööstuses 7,6% ning mäetööstuses 27,1%.
Uudis
Septembris jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 6%.
9
november
Tule tööle
Uudis
Rahvaloenduse infotunnid novembris
Novembri lõpus korraldab statistikaamet kaks virtuaalset infotundi, milles tutvustatakse lähemalt rahvaloenduse tulemusi ning jagatakse infot, kuidas huvipakkuvad andmed ise kiirelt üles leida.
Uudis
2021. aasta kinokülastuste arv oli viimase 16 aasta madalaim (parandatud 25.10.2022)
Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.
Blogi
Import Venemaalt on aasta algusega võrreldes vähenenud üle kahe korra
Kui maikuus tõdesime, et sanktsioonide mõju ei ole kaubavahetuses Venemaaga veel oluliselt märgata, siis viimaste andmete põhjal saame öelda, et nüüdseks on muutuseid juba näha. Väliskaubanduse andmeid tutvustab analüütik Jane Leppmets.
Uudis
Materjalide hinnasurve nõrgenemine aeglustas ehitushinnaindeksi tõusu
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 3,8% ning võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga 17,4%.
Uudis
Septembris langes tootjahinnaindeks 1,3%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2022. aasta septembris võrreldes augustiga 1,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 23,2%.
Blogi
Kuidas on meie elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud?
Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.