Uudis
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Blogi
Suhtelises vaesuses elas mullu iga kuues Eesti elanik
Statistikaameti andmetel elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.
2010. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 280 eurot (2009. aastal 286 eurot). Võrreldes 2009. aastaga elanike sissetulekud vähenesid ning see põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise.
Uudis