2011. aasta oli Eesti tööstusele edukas
Tööstusettevõtted tootsid 2011. aastal 18% rohkem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu vedas peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvas aasta jooksul pidevalt.
Kiire tööstustoodangu kasv, mil toodang kasvas stabiilselt üle 20% eelmise aasta sama kuuga võrreldes, püsis 2011. aasta augustini. Alates septembrist pidurdus kasv märkimisväärselt. Aasta lõpus mõjutas toodangu kasvu aeglustumist nii Euroopa Liidu riikide majanduskasvu pidurdumine, mis vähendas nõudlust Eesti toodete järele, kui ka oluliselt kõrgem võrdlusbaas. 2011. aasta kokkuvõttes suurenes töötleva tööstuse toodang varasema aastaga võrreldes 22% ning energiatoodang vähenes soojuse tootmise vähenemise tõttu 3%.
Töötleva tööstuse toodangu kasv põhines peamiselt ekspordi suurenemisel. Välisturule müüdi üle 70% kogu töötleva tööstuse toodangust. Eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes üle kolmandiku (36%). Nõudlus kodumaisel turul oli nõrgem — siseturule müüdi 2011. aastal üle kümnendiku (14%) rohkem toodangut kui aasta varem. Siiski oli siseturu nõudluse kasv 2011. aasta viimases kvartalis kiirem kui ekspordi kasv. 2011. aastal ületas toodang eelmise aasta taseme peaaegu kõikides tööstusharudes. Oluliselt mõjutasid toodangu kasvu suurema osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang suurenes võrreldes 2010. aastaga kaks korda ning puidutöötlemine ja metalltoodete tootmine, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 16%. Väiksematest tööstusharudest suurenes toodang märgatavalt masinate ja seadmete, elektrimasinate, kemikaalide ja mootorsõidukite tootmises.
2011. aasta detsembris vähenes tööstustoodang eelmise aasta detsembriga võrreldes 3%, peamiselt energiatoodangu vähenemise tõttu. Detsembris toodeti 13% vähem elektrit ja 34% vähem soojust kui 2010. aasta detsembris. Töötleva tööstuse toodang suurenes 1%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2011. aasta detsembris 1% vähem toodangut kui novembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang kuuga 1%.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksi trendida Euroopa Liidus, jaanuar 2002 – detsember 2011 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
| Tegevusala | 2011. aasta võrreldes 2010. aastaga | Detsember 2011 | ||
|---|---|---|---|---|
| muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga | |||
| korrigeerimata andmetel | tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc | |||
| KOKKU | 17,9 | -0,6 | -5,1 | -2,6 |
| Energeetika | -3,1 | -6,1 | -20,9 | -20,9 |
| Mäetööstus | 7,5 | -2,2 | 4,6 | 4,6 |
| Töötlev tööstus | 22,3 | 0,7 | -2,1 | 0,6 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 100,3 | -4,9 | -38,9 | -37,2 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 12,0 | 2,8 | 11,8 | 14,5 |
| toiduainete tootmine | 3,1 | -0,9 | -0,7 | 0,8 |
| metalltoodete tootmine | 15,9 | 11,3 | 5,7 | 9,9 |
| elektriseadmete tootmine | 19,5 | 0,2 | 8,5 | 8,5 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 19,5 | -21,5 | 9,4 | 12,8 |
| mootorsõidukite tootmine | 17,7 | 0,2 | -7,5 | -5,3 |
| masinate ja seadmete tootmine | 45,3 | -0,7 | 42,1 | 47,5 |
| mööblitootmine | 10,7 | 3,7 | 0,9 | 4,4 |
| ehitusmaterjali tootmine | 6,9 | -2,7 | 20,5 | 24,3 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.