Uudis

Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem

Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2025. aastal 5998 abielu, mida on 363 võrra vähem kui 2024. aastal. Sealhulgas sõlmiti 139 abielu samasooliste paaride vahel. Tegemist on esimese korraga viimase kümne aasta jooksul, kui abielude arv jäi alla 6000.

Loe edasi 11. juuni 2026
Uudis

Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas

Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (20172025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.

Loe edasi 10. juuni 2026
Uudis

Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab

Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.

Loe edasi 8. juuni 2026
Uudis

Statistikaameti kogumisrakendustesse lisandus Smart-ID võimalus

Statistikaameti elektroonilistesse kogumisrakendustesse on nüüd kasutajatel võimalus lisaks ID-kaardi või Mobiil-ID autentimisviisile sisse logida ka Smart-ID abil. Ettevõtted saavad statistikaametile andmeid esitada elektroonilise kanali eSTAT ja isiku-uuringute valimisse sattunud ning küsitlejad vaatluste välitööde infosüsteemi VVIS kaudu.
Loe edasi 25. mai 2020
Blogi

Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised

„Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal olid 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Innovaatiliseks loeti ettevõte, kes töötas uuringuperioodil välja kauba, teenuse või äriprotsessi, mis erines vähemalt ühe tunnuse poolest oluliselt varasemast tootest või protsessist.
Loe edasi 25. mai 2020
Blogi

Eraklientide käitumine ennustab lööki linnakorteritele

Lähikuud kinnisvaraturul on ettearvamatud, ennustatakse pigem katastroofi, kuid samas loodetakse positiivset. Üldist nõudlust kujundavad erakliendid, kes oma tarbimisliku enesekindlusega kas turgu üleval hoiavad või selle allavett lasevad. Tulgu tarbimispanus siis kommertskinnisvara toetava ostlemiskultuuri kaudu kaubanduskeskustes või inimeste endi eluasemeplaanide läbi. Lõpptarbija astub oma sammud, ärisektor lähtub sellest.
Loe edasi 21. mai 2020