Juhi positsioon ei taga alati kõrgemat palka

Töökoha valikul on arvestatav mõjutaja palk, mis sõltub nii regioonist, ametist kui ka tööandja peamisest tegevusalast. Ametirühmade sees leidub aga tegevusalade lõikes suuri palgaerinevusi. Neist parema ülevaate saamiseks uurisime 2020. aasta esimese kvartali mediaanpalkasid.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika praktikant Agnes Annilo

Kõiki ameteid, mida Eestis peetakse, saab rahvusvahelise ametite klassifikaatori alusel jagada üheksasse üldistatud ametirühma. Näiteks koolidirektorid kuuluvad ametirühma nimega „Juhid“, müüjad aga ametirühma „Teenindus- ja müügitöötajad“. Käesolevas blogis vaatame, millised on ametirühmade mediaanpalgad erinevatel tegevusaladel.

Üldiselt võib öelda, et mida kõrgem on ametirühma palk, seda suuremad palgaerinevused tegevusalade vahel on. Näiteks juhtide hulka kuuluvad nii väikeste mittetulundusühingute juhid kui ka ministrid ja suurettevõtete tegevdirektorid. Enim teenisid finants- ja kindlustustegevuse (mediaanpalk 3600 eurot) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (3410 eurot) juhid, kõige vähem aga juhid põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (1000 eurot). Kõrgem juhtide mediaanpalk finants- ja kindlustustegevuses tuleneb ilmselt sellest, et sel tegevusalal on palgad ka üleüldiselt kõrgemad. Kõrged mediaanpalgad olid ka elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalade juhtidel. Madalamad aga majutuse ja toitlustuse ning teeninduse tegevusaladel.

Juhtidele sarnaselt olid ka tippspetsialistide mediaanpalgad tegevusalade lõikes suurel määral erinevad. Enim teenisid samuti finants- ja kindlustustegevuse tippspetsialistid (mediaanpalk 2613 eurot), neile järgnesid info ja side tippspetsialistid (2474 eurot). Vähim teenisid kinnisvaraalase tegevuse tippspetsialistid (1042 eurot). Tippspetsialistide seas oli ametite lõikes kõige suurem sissetulek tarkvara ja rakenduste arendajatel ning analüütikutel (2737 eurot), seejärel arstidel (2736 eurot).

Tehnikud ja keskastme spetsialistid teenisid enim mäetööstuse valdkonnas (mediaanpalk 1812 eurot), vähim muude teenindavate tegevuste valdkonnas (792 eurot). Kõige suurem sissetulek oli laevade ja õhusõidukite juhtidel ning tehnikutel (2389 eurot).

Ametnike mediaanpalgad erinevad tegevusalade lõikes vähem, kuid enim teeniti siiski tegevusaladel, kus kõrgemad on ka juhtide ja tippspetsialistide palgad. Suurim oli sissetulek info ja side valdkonnas töötavatel ametnikel (1433 eurot), väikseim aga kinnisvaraalase tegevusega seotud ametnikel (mediaanpalk 604 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajad teenisid enim info ja side valdkonnas (mediaanpalk 1369 eurot) ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas (1238 eurot). Kõige väiksem sissetulek selles ametirühmas oli muus teenindavas tegevuses (576 eurot).

Oskustöötajatel ja käsitöölistel ning seadme- ja masinaoperaatoritel ning koostajatel oli kõrgeim mediaanpalk mäetööstuses (vastavalt 1562 eurot ja 1464 eurot). Samuti olid kõrged palgad mõlemal ametirühmal elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas.

Kõige vähem erinesid mediaanpalgad tegevusalade lõikes põllumajanduse oskustöötajatel ja lihttöölistel. Lihttöölised teenisid enim veonduse ja laonduse (mediaanpalk 952 eurot) ning kõige vähem kinnisvaraalase tegevuse valdkonnas (535 eurot), kus töötavad peamiselt abilised ja koristajad ning prügivedajad, kellel on lihttööliste seas madalaim mediaanpalk.

Metoodika:

Ülevaate saamiseks võrreldi ISCO 1. taseme ametigruppide mediaane tegevusala järgi, mõnel juhul analüüsiti ka ISCO 3. taseme ameteid. Tegevusalade jaotamiseks kasutati EMTAK 1. taseme tegevusalasid. Spetsiifiliste ametite puhul ei võetud arvesse alla 20 töötajaga ametigrupi ja tegevusala kombinatsiooni. Mediaanpalkade arvutamisel ei arvestatud 2,5% suurimaid ja väikseimaid palku. Ettevõtte tegevusala valiti peamise tegevusala järgi, mistõttu võivad mõned ametid esineda ebaloogilistes tegevusalades.