Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Käimas on üleeuroopaline SHARE uuring
Statistikaamet viib läbi Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuringut SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.
„Ütlen inimestele alati, et ma ei küsi ühtegi PIN-koodi." Statistikaameti küsitlejad räägivad oma töö köögipoolest
„Ükskõik, kuidas inimene vastab – austus tema vastu peab jääma,“ räägivad statistikaameti küsitlejad Pille Kaljurand, Merike Tsilke ja Hille Maripuu, kes teevad pea iga päev kõnesid paljudele Eesti inimestele. Nad tunnistavad, et üha sagedamini ei võta inimesed küsitlejate kõnesid vastugi, aga need, kes võtavad – neilt saab palju tagasi ka.
Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel
Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete transporditeenust 49,9 miljonit sõitjat, mis on 2% vähem kui mullu samal ajal. Busse kasutas 41,6 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasutati busse 4% rohkem, reisironge aga sama palju. Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6%.
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis 1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.
Töötleva tööstuse toodangu maht kasvas pisut kolmandat kuud järjest
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.
Milline on Eesti inimeste tervis?
Alates 1. maist saavad eestimaalased kutseid terviseuuringule, mille eesmärk on hinnata rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring hõlmab kogu Eesti elanikkonda alates 15. eluaastast.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid aprillis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2%, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4%.
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
SKP kiirhinnang: majandus tõusis esimeses kvartalis 1,2%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas märtsis 2%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta märtsis 879 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.
Pane tarkvara esitama andmeid sinu eest!
Statistikaamet ootab ettevõtteid esitama palga- ja tööjõuandmeid majandustarkvara kaudu. Masinloetaval kujul andmete automaatne esitamine hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha, riik saab aga pakkuda kvaliteetsemat statistikat ja andmeteenuseid.
Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Kui võrdne on Eesti ühiskond?
Õigus võrdsele kohtlemisele kuulub inimese põhiõiguste hulka. Aga kuidas inimesed Eestis päriselt elavad? Statistikaameti ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku koostöös valminud võrdse kohtlemise juhtimislaud aitab hinnata, millised erinevused ja ebavõrdsused Eesti ühiskonnas välja joonistuvad.
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustustegevuses
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,1 protsendipunkti.
1 369 995 inimest: Eesti rahvaarv pöördus langusesse
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2025. aasta 1. jaanuari seisuga 1 369 995 inimest. Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756.