Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil. 

Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.

Statistikaameti värskeimad rahvastikuandmed näitavad, et Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile. 

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.

Statistikaameti andmetel tehti elu- ja kahjukindlustuse väljamakseid 2025. aasta esimeses kvartalis 107,9 miljoni euro eest ehk võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 1,2% rohkem. Kindlustusmakseid koguti 170,4 miljonit eurot, mis on 0,5% enam kui mullu samal perioodil.

Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,4%.

Statistikaameti andmetel oli töötus Eestis 2025. aasta esimeses kvartalis viimase 12 aasta suurim. Amet kogub andmeid töötuse kohta tööjõu-uuringu abil, mistõttu võib statistika erineda registreeritud töötuse andmetest. 

Statistikaameti andmed võimaldavad vaadata pikalt ajas tagasi ja võtta vaatluse alla kogu rahvastikus toimunud muutusi. Samal ajal loovad üha juurde tekkivad uued ja detailsemad andmed võimaluse uurida selliseid rahvastikku puudutavaid uusi nähtuseid, mida veel uuritud ei ole. Nii leiab Tartu ülikooli inimgeograafia  ja regionaalplaneerimise õppetooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm, kelle teadustöö põhineb suuresti just statistikaameti andmetel. 

Kuigi turistide koguarv Eesti majutusettevõtetes pole 2019. aasta ehk kriisieelset taset veel saavutanud, näitavad statistikaameti andmed, et Eesti elanike reisimine ja majutusteenuste kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt hoogustunud. Kasvanud on just nende sise- ja välisturistide osatähtsus, kes reisivad puhkuse eesmärgil. 

Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseume möödunud aastal üle 2,6 miljoni korra. Külastuste arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 6,5%. Välisturistide külastuste arv kasvas aastaga 18,2%.

Statistikaameti andmetel on Eesti omavalitsuste elanike keskmine vanus viimase viie aasta jooksul vähenenud kiiremini kui riigis keskmiselt. Rahvuselt eestlaste arv on kasvanud 25 000 inimese ehk 3% võrra, ulatudes nüüd 935 000 inimeseni.