Tarbijabaromeetri uuring
Mis uuring see on?
Tarbijabaromeetri uuring mõõdab tarbijate kindlustunnet. Uuring kajastab Eesti elanike hinnanguid riigi majandusliku olukorra, hindade muutuse, töötuse, püsikaupade ostude, säästude ja suuremate ostukavatsuste kohta. Uuringut tehakse kõikides Euroopa Liidu riikides.
Uuring on üks viiest konjunktuuribaromeetrist (ülejäänud neli on ettevõtete uuringud).
Kelle tellimusel uuringut korraldatakse?
Statistikaamet korraldab tarbijabaromeetri uuringut alates 2026. aasta maist. Uuringut tehakse Euroopa Liidu ühisprogrammi „Joint Harmonised EU Programme of Business and Consumer Surveys“ alusel kõikides Euroopa Liidu riikides ühtse metoodika järgi, et tagada tulemuste võrreldavus. Tarbijabaromeetri uuring on valitsuse korraldusega lisatud statistikaameti 2026.−2030. aasta statistikatööde programmi.
Milleks neid andmeid vaja on?
Tarbijabaromeetri uuring annab kiire ülevaate majanduse olukorrast, sageli varem kui teised riikliku statistika näitajad. Kuna uuringus kasutatakse rahvusvahelist metoodikat, võimaldab see võrrelda majanduse olukorda kõigis Euroopa Liidu riikides.
Riigiasutused kasutavad uuringu tulemusi fiskaal- ja maksupoliitika otsuste tegemisel ning sotsiaalpoliitika ja -toetuste mõju hindamisel. Pangad hindavad tarbijate laenuvõtmisvalmidust, säästmiskäitumist ja investeerimisjulgust. Ettevõtted prognoosivad uuringu tulemuste põhjal nõudlust ning kavandavad müügi-, hinnastamis- ja turundusstrateegiaid. Samuti kasutatakse tulemusi majandusanalüüsides ja -prognoosides ning teadustöös.
Tarbijate kindlustunde näitaja on osa Euroopa Komisjoni majandususaldusindeksist.
Kui sageli uuring toimub?
Uuringut tehakse iga kuu ning tulemused avaldatakse kuu ja kvartali kaupa.
Kuidas valitakse uuringus osalejad?
Tarbijabaromeetri uuringus osalejad valitakse rahvastiku statistilisest registrist juhuvalikuga vähemalt 18-aastaste alaliste Eesti elanike hulgast. Osalejate kontaktandmed saadakse rahvastikuregistrist. Uuringus osalejal palutakse küsimustikule vastata kahel korral aastas kuuekuuse vahega.
Kuidas andmeid kogutakse?
Andmeid kogutakse veebiküsimustikuga, millele saab vastata kuu esimesest tööpäevast kuni 14. kuupäevani (k.a).
Enne uuringu algust saadetakse kõigile valimis olevatele inimestele e-kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, millal saab küsimustikule veebis vastata. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile.
Maist juulini 2026 toimub veebiküsitlusega samal ajal ka telefoniküsitlus. Veebi- ja telefoniküsitlusse valitud inimesed ei kattu − uuringule vastatakse veebis või telefoni teel ja määratud vastamisviisi ei saa muuta.
Ka kõigile telefoniküsitluse valimisse sattunud inimestele saadetakse enne uuringu algust e-kiri, milles tutvustatakse uuringu eesmärki ja antakse teada, mis ajavahemikul küsitleja ühendust võtab. Teavituskiri saadetakse valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile.
Parima teenuse osutamiseks telefoniküsitluse kõne salvestatakse vastaja nõusolekul.
Et valimiisikuga ühendust saada, teeb küsitleja kuni kümme kontakteerumiskatset.
Mis saab andmetest edasi?
Küsimustiku vastused lähevad andmekogumisrakendusest statistikaameti andmelao väga piiratud juurdepääsuga ossa, kus kogutud andmeid hoitakse isikustatud kujul. Andmelaos pääsevad isikustatud andmetele ligi vaid vähesed volitatud statistikaameti töötajad. Andmelaos töödeldakse ja pseudonüümitakse andmed ehk eemaldatakse neilt isikut tuvastav teave (isikukood, nimi, täpne elukoht, kontaktandmed jm). Edasises andmetöötluses ja -analüüsis kasutatavaid pseudonüümitud andmeid hoitakse andmelao selles osas, kuhu pääsevad ligi ainult vastava valdkonnaga tegelevad statistikaameti analüütikud ja matemaatilised statistikud, kes koostavad nende andmete põhjal riikliku statistika näitajad, mis avaldatakse statistika andmebaasis. Avaldatud andmed on koondandmed, mille alusel ei ole võimalik üksikisikut tuvastada.
Statistikaamet järgib konfidentsiaalsusnõudeid, mis tähendab, et valikuuringutes ei avaldata andmeid nendes kategooriates, milles vastanute arv on alla 20. Muu hulgas aitab see vältida isiku otsest või kaudset tuvastamist avaldatud andmete alusel.
Selleks et vältida isikuandmete juhuslikku levikut, on riikliku statistika seadusega kehtestatud ranged konfidentsiaalsusnõuded. Andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad konfidentsiaalsuskohustust. Poliitikakujundajatel ja teadlastel on võimalik taotleda riikliku statistika seaduse alusel pseudonüümitud andmetele ligipääsu statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Ligipääsu taotlemise korra järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning olenevalt andmete liigist on ligipääsu saamise eeldus andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus. Igat taotlust menetleb statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu, kes otsustab, kas taotleja saab andmetele ligipääsu. Teema kohta saab lähemalt lugeda ameti veebilehelt
https://stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul-eesmargil.
Andmete säilitamise tähtajad on kehtestatud statistikaameti liigitusskeemis, mille leiab statistikaameti veebilehelt https://www.stat.ee/et/statistikaamet/dokumendiregister. Andmekaitse üldiste reeglite kohta saate lähemalt lugeda veebilehelt https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse.
Kus uuringu tulemused avaldatakse?
Uuringu tulemused avaldatakse kord kuus statistika andmebaasis. Samuti kajastatakse tulemusi Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) andmebaasis Statistics | Economy and Finance | European Commission ning Eurostati andmebaasis Statistics | Eurostat.
Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?
Statistikaameti tehtavad uuringud leiab veebilehelt uuringute ajakava | Statistikaamet. Veebiküsimustikele saab vastata e-kirjaga saadetud lingi kaudu LimeSurvey keskkonnas.
Telefoni teel teevad intervjuusid statistikaameti erikoolitusega küsitlejad, kelle nime ja telefoninumbrit saab kontrollida statistikaameti veebilehelt Kontakt | Statistikaamet.
Küsimuste korral palume ühendust võtta statistikaameti klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).