Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Head mardipäeva!

Kuupäev 10.11.2016
Artikkel
10. novembril on rahvakalendri järgi mardipäev. Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Eesti 2727-st Mardi nime kandvast mehest 16% on sündinud novembris.

Andmeesitajate 6520 nõuannet. Kuidas edasi?

Kuupäev 12.05.2023
Artikkel
Eelmise aasta küsimustikele saime andmeesitajatelt tagasisidet 6520 korda. Vastajatelt saadud väärtuslik info aitab meil tulevikus teilegi vajalikke andmeid koguda järjest mugavamate ja lihtsamate meetoditega.

Eestisse rändab üha enam Ukrainas, aga ka Indias sündinuid

Kuupäev 02.06.2021
Artikkel
Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik avavad välisrändega seotud peamisi trende.

Lähen ja tulen, tulen ja lähen

Kuupäev 04.10.2019
Artikkel
Hiljuti tõime ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (2015–2018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Isiku-uuringud

Sisuleht
Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta. Miks on oluline uuringus osaleda? Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta

Uus aasta toob kaasa olulised isiku-uuringud

Kuupäev 17.12.2020
Artikkel
Statistikaamet korraldab järgmisel aastal mitu suurt ja Eestile olulist uuringut. Aasta algab rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega ja kümneaastase vaheaja järel toimub ajakasutuse uuring, mis annab ülevaate, kuidas jaguneb inimeste aeg.

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kuupäev 24.08.2021
Artikkel
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Vägivaldsete surmade arv väheneb, aga mure enesetappude pärast püsib

Kuupäev 21.01.2021
Artikkel
Levinud on arvamus, et noored surevad ennekõike riskikäitumise tõttu: kihutamise tulemusena autoavariides, purjus olekus ujudes, uimasteid tarvitades ja kaklustes. Statistikast tulevad aga veelgi suurema murekohana esile enesetapud – neid on jätkuvalt liiga palju nii noorte kui ka vanemaealiste seas. Tegemist on probleemiga, mis vajab jõulist sekkumist ja riigi poolt juhitud ennetustegevust.