Statistikaamet alustab pühapäeval, 9. detsembril leibkonna eelarve uuringut, millega kogutakse leibkondadelt andmeid nende igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuring kestab 2019. aasta lõpuni.
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted novembris 7% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.
Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.
Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?
Eksperimentaalstatistika aitab lahti harutada nii ühiskonnas kui ka väiksemates piirkondades toimuvat, et anda alust arengukavadeks. Kes, millal ja miks vajab eksperimentaalstatistikat?
Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.
Elektritarbimine on tänapäeva ühiskonna käitumismustri otsene jalajälg, võimalus jälgida kollektiivset toimimist, tegevuseelistusi ja nende muutumist ajas.